Harkivis hõivasid venemeelsed oblastivalitsuse hoone

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemeelne demonstrant märtsi lõpus Harkivis.
Venemeelne demonstrant märtsi lõpus Harkivis. Foto: SCANPIX

Ukraina kirdeosas asuvas Harkivis hõivasid venemeelsed pühapäeva õhtul rünnakuga oblastivalitsuse hoone, teatas uudisteagentuuri Interfax sündmuskohal viibiv ajakirjanik.

Ajakirjaniku sõnul tungisid miitingulised valitsushoone territooriumile laulu «Püha sõda» («Священная война») saatel ja karjudes: «Harkov! Venemaa!»

Hoonet kaitsesid kiivrite ja kumminuiadega varustatud miilitsad, kuid ründajaid oli umbes tuhande ringis ja hõivamine vältas umbes kümme minutit.

Tänaval seisvad inimesed tervitasid hõisates kaaslasi, kes riputasid hoone aknast välja Venemaa lipu ja hüüdsid muu hulgas: «Tublid! Miilits on meiega!».

Ida-Ukrainas Donetski linnas murdis umbkaudu 50 venemeelset protestijat pühapäeval läbi miilitsaahelikust ja tungis oblastivalitsuse hoonesse. Suurem meeleavaldus korraldati ka Luganskis.

Rühm aktivistide eraldus paarist tuhandest linna peaväljakul meelt avaldanud protestijast, loopis ilutulestikurakette valitsushoonet ümbritsenud korrakaitsjate pihta ning sellest läbi murdes heiskas 11-korruselisele hoonele Venemaa lipu, skandeerides seejuures «Donetsk on Vene linn».

Miilits Ukrainast eraldumise referendumit nõudnud meeleavaldajate vastu jõudu ei kasutanud.

Meeleavaldus muutus vägivaldseks ka Luganskis, kus vallutati riikliku julgeolekuteenistuse (SBU) kohalik peakorter ja riputati selle akendest välja Venemaa lipud. Vigastada said hoones olnud 21-aastane sisevägede sõdur ja naine.

Nädalaid kestnud rahutused on tekitanud nii Kiievis kui lääneriikides muret, et Vene president Vladimir Putin võib saata oma väed Ukraina idaossa kaasmaalasi kaitsma. Washingtoni hinnangul on Venemaa koondanud Ukraina piiri äärde 40 000 sõdurit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles