Aaviksoo: eestlaste kaitsetahe on kõrgem kui kunagi varem

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajateenijad.
Ajateenijad. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna Viljandis Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) volikogu istungil, et eestlaste kaitsetahe on kasvanud kõrgemaks, kui kunagi varem – 92 protsenti
eestlastest peab Eesti vastu suunatud sõjalise agressiooni korral õigeks sõjalist vastupanu.

Lisaks on eestlaste toetus Eesti kuulumisele Põhja-Atlandi alianssi kasvanud 93 protsendini, ka mitteeestlastest toetajate hulgas on toetus kasvanud viimase poole aasta jooksul 19 protsenti, praegu toetab seda juba pool Eestis elavatest mitte-eestlastest, vahendas IRLi pressiesindaja.

«Kui ma kaitseministri ametisse asusin, siis mainisin ühena peamistest selle valdkonna probleemist nõrka kaitsetahet – praegu võin öelda, et kaitsetahe ei ole Eesti jaoks enam laiem ühiskondlik probleem,» lausus Aaviksoo.

Tema hinnangul tõestab kaitsetahte kasv meie kaitsepoliitika õiget valikut tugineda riigi kaitsevõime ülesehitamisel tugevale piiriülesele koostööle NATO partneritega, mittesõjalisteks konfliktideks valmisoleku kasvatamisele ning järjepidevale reservarmee väljaõppele.

«Eesti soovib olla liitlastele tugev partner, sest klassikalise sõjalise konflikti tekke oht on viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud. Jõuda arusaamisele, et Eesti julgeoleku eest seistakse väljaspool Eesti piire, ei ole lihtne,» rääkis kaitseminister.

Jaak Aaviksoo meenutas, et 1939. aastal olid Balti riigid muutunud haavatavaks ja jäetud üksi, häid lahendusi meil selleks ajaks enam ei olnud. Eesti iseseisvuse kaotus oli seotud rahvusvahelise, mitte Eesti-sisese arenguga. See on õppetund praeguseks.

«Eesti julgeolek on osa rahvusvahelisest julgeolekust, mistõttu me otsime ja toetame lahendusi, millel on soodus mõju nii endale kui ka teistele riikidele. Eesti julgeolekut luuakse inimõiguste, põhivabaduste ja peamiste inimlike väärtuste teostamiseks,» ütles Aaviksoo.

Tema hinnangul on Eesti rahvuslikus julgeolekus kõige suurem väljakutse tagada elanike arusaamine, et maailma julgeolek on jagatud ja selle tagamiseks tuleb Eestil tegutseda koos oma liitlastega väljaspool enda piire, nii nagu meie liitlased tegutsevad Eesti pinnal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles