Leedu on rikkunud 2004. aastal esimese nüüdisaegse Euroopa riigipeana ametist tagandatud Leedu ekspresidendi Rolandas Paksase õigusi, teatas ÜRO.
ÜRO: Leedu rikkus tagandatud presidendi õigusi
9. aprill 2014, 14:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ÜRO inimõiguste nõukogu (UNHRC) hinnangul ei tohiks Leedu keelata Paksasel uuesti poliitilisse ametisse kandideerist, kuna keeld rikub rahvusvahelist kodaniku- ja poliitiliste õiguste konventsiooni, mis annab õiguse valimistel valida ja valituks saada.
Leedu valitsusliitu kuuluva erakonna Kord ja Õiglus Euroopa Parlamendi saadikust liider soovis kandideerida Leedu presidendivalimistel, kuid Leedu seaduste kohaselt on tal eluaegne valimistel kandideerimise keeld. UNHRCi sõnul peaks Leedu eluaegse keelu üle vaatama. Samas ei kohusta ÜRO komitee otsus Leedut seda täitma.
Leedu parlamendis oli arutlusel ka põhiseaduse paranduse eelnõu, mille järgi saanuks põhiseaduse või ametivande rikkumise tõttu ametist tagandatud või saadikumandaadi kaotanud isik uuesti sellel ametikohal tööle asuda. Parlament pöördus aga asja selgitamiseks põhiseaduskohtusse, mis keelas põhiseadusele viidates märtsis Paksasel presidendiks pürgimise.
Seadusemuudatuse vastuvõtmist on Leedult nõudnud Euroopa Inimõiguste Kohus, mis 2011. aastal tunnistas õigusvastaseks korra, mille järgi Leedus ametivannet rikkunud isik – president, parlamendiliige või kohtunik – enam valimistel kandideerida ei saa.
2003. aasta presidendivalimised võitnud Paksast tabasid riigipea ametis süüdistused kahtlastes sidemetes Venemaaga. Riigipead süüdistati selles, et ta andis tema valimiskampaaniat toetanud lennundusfirma Avia Baltika presidendile Juri Borissovile dekreediga Leedu kodakondsuse.
2004. aasta algul alustas parlament Paksase tagandamist. Sama aasta 31. märtsil tunnistas konstitutsioonikohus Paksase põhiseaduse ja ametivande rikkumises süüdi. 6. aprillil taandas seim riigipea ametist, leides, et ta on süüdi Borissovi juhtumit puudutava salastatud uurimisinfo lekitamises, on sobimatult andnud Borissovile kodakondsuse ja sekkunud erastamistehingusse.