Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Krimi

:

Auto müünud tallinlasele põhjustasid peavalu uue omaniku trahviteated

Tallinlasest autoomanik sattus pärast auto müüki uue omaniku trahvide tõttu sekeldustesse, mis saatsid ta politsei ja autoregistri keskuse (ARK) uksepakkusid kulutama.

Selle aasta märtsis oma auto müünud anonüümseks jääda soovinud tallinlane (nimi on toimetusele teada), ei oleks osanud ette näha, et tema vana sõiduk veel pärast müüki talle veel hulganisti asjaajamist toob.

Auto ostja soovis teha ARKi büroos ostu-müügi lepingu, kuid ei soovinud kohe autot enda nimele kirjutada. Büroost saadud lepingu formaat täideti sealsamas büroos ning ostjaga löödi käed.

Auto ostja aga ei registreerinud autot enda nimele veel mitme kuu jooksul ja nii potsatas endise omaniku postkasti ühel hetkel avariiteade ja parkimistrahv. Ostu-müügi lepingu abil said need teated likvideeritud ja samas andis endine omanik sisse ka avalduse sundvõõrandamiseks.

Üles märkimata juhiloa number tõi sekeldused

«Küsisin kas edaspidi minule rohkem jamasid ei tule? Vastati, et ei tule. Kõik uued jamad lähevad otse uuele omanikule,» meenutab auto endine omanik.

Veidi hiljem tuli talle aga elektronkiri politseist, mis teatas, et tema nimel olev sõiduk on kihutades jäänud kiiruskaamera fotole.

Selle teate likvideerimine osutus aga keerulisemaks, kui õnnetu auto müüja oleks osanud arvata. Politseist öeldi talle, et ostu-müügi lepingult puudub ostja juhiloa number, mis on sellest aastast kohustuslik.

«Selles lepingus, mis ARKis tehti aga ei olnud kohtagi juhiloa numbri jaoks. ARKis omakorda öeldi, et politsei ajab jama ja isegi kui leping ei kehti, siis sundvõõrandamine on tehtud enne, kui trahv saadud,»

Taas politsei jutule suundunud autojuht sai seejärel teada, et ainus võimalus on anda asi üldmenetlusse, kuid siis on talle õigus teha trahv andmete mitte säilitamise eest kuni 3000 krooni, sest juhiloa number on nõutav. Õnneks õnnestus tal uuelt omanikult juhiloa number kätte saada ning seejärel probleem ilma trahvita lahendada.

Nii politsei, kui ARKi esindajate sõnul on juhtumi puhul kõige olulisem, et uus omanik ei täitnud oma kohustust teavitada registrit 5 tööpäeva jooksul. «Vaatamata sellele on uuel omanikul kõik õigused ja kohustused seoses selle sõidukiga alates hetkest, mil sõlmiti ostu-müügi leping ning tema on ka vastutav isik,» selgitas ARKi pressiesindaja Timo Vijar.

ARK: juhiloa numbrit ei pea lepingus olema

Sekeldusi põhjustanud vana ostu-müügi lepingu formaadi kohta, ütles Vijar, et Eestis kehtib lepinguvabaduse põhimõte, mille kohaselt on isikul õigus otsustada, kellega, millistel tingimustel ja mis vormis ta lepingu sõlmib.

«ARKi kodulehel on olemas müügilepingu näidis, mida isikud soovi korral võivad kasutada, kuid ei pea,» rõhutas ARKi esindaja ning lisas, et politsei ei saa nõuda, et lepingusse peab märkima sõiduki omandaja juhiloa numbri.

2010. aastast on politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Tuuli Härsoni kinnitusel sõidukiomanikul tõesti kohustus teisele isikule sõiduki kasutada andmise ajal ja kuue kuu jooksul peale seda säilitada ja vajadusel esitada tema kohta järgmised andmed: mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi, aadress, juhiloa number, sünniaeg  või isikukood.

«See nõue  ei mõjuta aga ostu-müügi lepingu sisu. Omanik võib kasutaja andmed märkida ükskõik kuhu, peaasi, et need oleks tal olemas. Antud juhtumi puhul on küsimuse all uue omaniku poolt täitmata jäänud kohustus muuta registriandmeid viie tööpäeva jooksul,» selgitas Härson.

Härsoni sõnul oli kirjeldatud juhtumil sõiduk jäänud registris uue omaniku nimele vormistamata. «Ka teade võõrandamise kohta ei tähenda automaatselt seda, et sõiduk oleks teise isiku nimele ümber vormistatud. Seetõttu jõudis vana omanikuni ka trahviteade,» selgitas Härson.

Politsei: müüja saab oma õigusi kaitsta

Selliste juhtumite vältimiseks soovitab politsei sõiduk ostu-müügi lepingu sõlmise järgselt ning mõlema osapoole juuresolekul kohe ümber registreerida. «Nii on vanal omanikul kindlus, et sõiduk on ümbervormistatud ning vältida saab võimalikke müüjapoolseid kelmusi,» selgitas Härson.

«Kui kohene ümber registreerimine ei ole võimalik, soovitame ostu-müügi leping vormistada nii, et ka vana omaniku huvid oleks kaitstud. Näiteks võib lepingusse sisse kirjutada sõiduki ümberregistreerimise kohustuse ning märkida ka leppetrahvi.»

Samuti võib Härsoni sõnul lisada punkti, et uus omanik kannab kõik kulud, mis ta vanale omanikule tekitab ajal, mil sõiduk veel ümber vormistatud ei ole.

See on aga tema sõnul süütegu, mida hoiatamismenetluses lahendada ei saa ning mis tuleb suunata üldmenetlusse.

«Kuna kaamerate tööperioodil on välja tulnud ka muid liiklusseaduse rikkumisi,  on politsei välja kujundamas praktikat, kuidas sellised juhtumid suunata võimalikult kiirelt prefektuuridesse lahendada. Näiteks on üldmenetluse korras trahvitud juhti, kes välismaalt ostetud ning veel registreerimata autole siin liiklemiseks laenatud numbrimärgid kinnitas ning sama sõidukiga kiirust ületades kaamera fotole jäi,» tõi Härson näiteks.

Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
Märksõnad:arkPolitsei
Samal teemal
Sponsoreeritud artiklid
Gallup

Kas ootad lumist talveilma?

Küsitluses on osalenud 7688 inimest
Gamefriik
Viimased uudised
TervisKõik
Majandus24Kõik
SportKõik
JõulueriKõik
TallinnCityKõik
NaineKõik
48h populaarsemad teemad
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
MaailmKõik
TarbijaKõik
ArvamusKõik
VIIMASED GALERIID
Ajakiri HelloKõik
Postimees +Kõik
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
SOOV.EE
JuhtimineKõik
Sünnipäevad

Palju õnne!

Tiit Pääsuke

73

Tiit Pääsuke

maalikunstnik

Jüri Ilvest, 62

riigikohtunik

Horoskoop
Tartu PostimeesKõik
60 PLUSSKõik
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
Valuutakursid
USD
0,814 EUR
GBP
1,274 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,106 EUR
RUB
0,014 EUR
=
Kursid seisuga: 19.12.2014
Postimehe google+ leht