Rogalski: venekeelse telekanaliga võiks ühineda ka Ukraina

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Isamaa ja Res Publica Liitu astunud ning riigikogusse kandideerinud Maksim Rogalski lahkus rahvusringhäälingust.
Isamaa ja Res Publica Liitu astunud ning riigikogusse kandideerinud Maksim Rogalski lahkus rahvusringhäälingust. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Rahvusringhäälingu venekeelse uudistetoimetuse ajakirjaniku Maksim Rogalski hinnangul võiks võimaliku Balti riikide ühise telekanali loomisega ühineda ka Euroopa Liitu mittekuuluvad riigid, teiste seas ka näiteks Ukraina.

Rogalski hinnangul jõuab informatsioonijulgeoleku teema üha rohkem paljude riikide teadvusesse, kirjutab postimees.ru.

Tema hinnangul võiks selles vallas kaaluda koostööd Rogalski soovitab ka teiste riikidega, näiteks Modova ja Gruusiaga. «Ja miks mitte teha koostööd selles vallas ka näiteks Ukrainaga?» küsis Riogalski.

Rogalski tõdes, et vene telekanalitele vastukaaluks oma telekanali loomisel on pooldajaid kõigis kolmes Balti riigis. «Sellise telekanali loomiseks on tarvis poliitilist tahet. Kolme riigi valitsused võiksid kokku leppida näiteks ühisettevõtte loomises ehk siis midagi samasugust, nagu ühise tuumajaama või Rail Balticu puhul. Oluline on mõista, et ei eksisteeri üksnes energiajulgeolek, vaid ka informatsiooniline julgeolek,» rääkis Rogalski.

Rogalski leiab, et ajakirjanikud ja meediaeksperdid võiksid saata kolme Balti riigi valitsustele avaliku kirja  ettepanekuga sellise rahvusvahelise meediakorporatsiooni loomiseks.  «Praegu tuleks teha kõik, et selline initsiatiiv läbi läheks,» märkis Rogalski.

Tema hinnangul ei tohiks sellise telekanali loomiseks vajalike inimeste leidmine raske olla, kuna  Eestis on piisavalt ajakirjanikke, kes oleksid võimelised tegema seda tööd kõige kõrgemal tasemel, samuti  võib mõelda Venemaalt ajakirjanike palkamise peale.

Rogalski on veendunud, et sellisel telekanalil oleks Eestis ka vaatajaid, kuid selleks on tarvis tarka programmipoliitikat.

«Ka Venemaa telekanalid ei saavutanud oma praegust populaarsust kohe ja suures osas on nende kanalite populaarsus seotud konkurentsi puudumisega. Aga vaadake, mis seal praegu näidatakse – pool programmist on «allapoole vööd», teine pool ajuloputus. Nii et on võimalik ja vajalik konkureerida Venemaa telekanalitega. Vahendeid jätkub ja Euroopa Liidu raha saamine ei ole probleem. Ainus, mida meil tarvis on, on poliitiline tahe. Valitsusel on aeg silmad avada ja tunnistada, et selline telekanal on hädavajalik,» sõnas ta.

Poliitikasse läinud endine ajakirjanik Anvar Samost tuli sellel nädalal välja ideega, et Balti riigid võiksid luua koostöös vastukaalus Venemaa telekanalite propagandale venekeelse telekanali, mis edastaks objektiivset infot. Samosti hinnangul võiksid telekanalis osalemisest olla huvitatud ka teised riigid, näiteks Soome ja Poola.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles