Mikser: NATO kollektiivkaitse on olulisem kui kunagi varem

Toomas Randlo
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseminister Sven Mikser.
Kaitseminister Sven Mikser. Foto: Toomas Huik

Kaitseminister Sven Mikser ütles täna Kopenhaagenis toimunud konverentsil, et Venemaa argessioon Ukraina vastu on muutnud NATO kollektiivkaitse olulisemaks kui kunagi varem.

«See, mis juhtus Gruusias, oli allianssi jaoks äratuskell, praegu Ukrainas toimuv on tuletõrjealarm,» sõnas minister ning lisas, et president Putin on tekitanud kõige tõsisema väljakutse Euroopa julgeolekule pärast Berliini müüri langemist.

Praeguses olukorras peaks Euroopa kaitseministri arvates avaldama kindlat toetust Ukrainale, mitte tunnustama Krimmi annekteerimist ning hoolitsema selle eest, et NATO idapoolsete liitlaste julgeolek oleks tagatud.

Olgugi, et NATO on praegusel hetkel kollektiivselt kõige suurem sõjaline jõud maailmas, ei tohi Mikseri sõnul siiski alahinnata riike, kes soovivad kahtluse alla seada Lääne juhtrolli maailmapoliitikas. «Me näeme ebademokraatlikke jõude, kes pingutavad palju selle nimel, et moderniseerida oma sõjavägesid saamaks regionaalseteks suurvõimudeks või taastada oma kunagine sõjaline juhtroll,» ütles kaitseminister.

Samas avaldas kaitseminister arvamust, et lääneriigid on võimelised võtma vastu julgeid otsuseid, mida on vaja selliste ebademokraatlike agressioonide vastu võitlemiseks. «Ukraina kriis on loonud Lääne jaoks võimaluse näidata, milliste väärtuste eest me seisame. Seda võimalust ei tohi raisku lasta,» sõnas Mikser.

Kolme Balti riigi NATOsse astumise 10 aastapäeva tähistamiseks peetud konverentsil avaldasid Eesti, Läti ja Leedu ministrid arvamust, et Balti riikide tee NATOsse ei oleks olnud nii sujuv kui Põhjala riigid, eeskätt Taani ei oleks toetanud.

Eesti kaitseminister tänas taanlasi ka selle eest, et Taani on otsustanud Balti õhuturbemissioonile lisaks saadetavad F-16 hävitajad paigutada alates maist Ämari lennubaasi.

Konverentsi raames arutasid kolme Balti riigi kaitseministrid Ukraina olukorda ning väljakutseid, mida muutunud julgeolekuolukord on kaasa toonud nii NATO kui Läänemere regiooni jaoks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles