Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon toetas täna seisukohta, et Euroopa Liit peab seoses Krimmi annekteerimisega välja töötama ühise mittetunnustamispoliitika ja selle rakendamises kokku leppima.
Riigikogu komisjon soovib ELilt ühtset Krimmi mittetunnustamise poliitikat
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
11. aprill 2014, 12:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Komisjon leidis, et Krimmi sündmused nõuavad ka ELi ja Venemaa suhete põhjalikku ülevaatamist. See puudutab nii täiendavate majandus- ja finantssanktsioonide kui ka viisakeeldude kehtestamist, teatas riigikogu pressiesindaja.
Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil toetati seisukohta, et Venemaa sõjaline ähvardav tegevus nii Ukrainas kui ka Ukraina piiride läheduses tuleb viivitamatult lõpetada ning Venemaa sõjaväeüksused tuleb tagasi viia oma alalistesse baasidesse.
«Ukraina kriisi lahendamise eelduseks on vajalik pingete deeskaleerumine ja Venemaa-poolse agressiooni lõpetamine. EL peab selle õnnestumiseks tegutsema üksmeelselt ja otsustavalt. Ukrainale tuleb anda kriisi ületamiseks poliitilist ja majanduslikku tuge,» rõhutas ELi asjade komisjoni esimees Arto Aas. Ta toonitas, et otsustusõigus Ukraina valikute ja tuleviku suhtes saab olla üksnes Ukraina rahva enda käes.
Komisjon kuulas oma istungil ära valitsuse seisukohad tuleval esmaspäeval toimuval ELi välisasjade nõukogu istungil, kus on tähelepanu keskmes Ukraina kriisi lahendamisega seotud küsimused.