Sotsiaalminister (sotsiaalhoolekande alal) Helmen Kütt ütles usutluses Postimehele, et tema usub, et 11 kuuga on võimalik midagi ära teha.
Helmen Kütt: sotsiaaltöö on maailma ilusaim töö, aga see on ka suur kunsttükk
13. aprill 2014, 19:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeeriumiga on nüüd läinud nii, nagu vaimukas Riigimeeste seriaalis loodi lisaks sotsiaalse sidusese ministeerium. Seal jagati sotsiaalministeerium lihtsalt: ühed osakonnad ühele, teised teisele ministrile. Kuidas nüüd päriselus tehtud on? Kas jagasite korruste kaupa?
Õnneks istume Urmas Kruusega (teine sotsiaalminister ehk töö- ja tervishoiuminister – AA) vastastikku. Meil on siin oma nali, et kui ministrite juurde tulla, siis paremat kätt jääb Reformierakond ja vasakut kätt mina vasakpoolsena. Välja astudes on vastupidi: mina olen parempoolne ja Urmas Kruuse vasakpoolne. Arvestades teise ministri tausta, et ta oli linnapea, siis usun, et saame head koostööd teha.
Aga kuidas osakonnad jagunevad?
Töö- ja tervishoid on temal. Meil pole veel tekkinud ohtu, et ametnik ei saa aru, kelle käsku täita. Paljudel nõupidamistel käime koos, sest meil on haakuvaid teemasid. Kas või töövõimereform. Mulle kuuluvad pensionid, võrdõiguslikkuse teema, lastekaitse. Mulle tundub, et sotsiaalhoolekandeminister minu osa kohta ei ole hea sõna. Normaalsem oleks, kui jääks sotsiaalminister ning töö- ja tervishoiuminister. Aga oluline pole nimi.
Viitasite kohe tööhõivereformile – hea oli lugeda, et see koalitsioonilepingus on. See on ka loomulik, sest endise sotsiaalministri, nüüd peaministri Taavi Rõivase jaoks on see oluline teema. Kui järgite senist plaani, et reform käivituks 2015 juulist, siis peaks seaduse enne riigikogu valimisi vastu võtma?
Sellega on mitmed mured ja riskid. Ei tohi minna nii, et reformi mõtet varjutab hirm, et tegelikult läheb elu hoopis raskemaks. Põhimõte hinnata töövõimetuse asemel töövõimet, on õige. Oleme ausad, väga vähe on täna töökohti, kuhu need inimesed tööle saavad. Praegu testitakse 36 inimese peal töövõime hindamist, aga seda on vähe. Idee järgi peab reform tegema inimeste elu paremaks, kergemaks ja andma talle töö. Aga teenused käivad sinna juurde. Seetõttu pole ma väga kindel, et 2015 1. juuli oleks õige aeg selle rakendamiseks. Teha seda aga tuleb – Euroopa Liidus on töövõimetuid keskmiselt 6,6%, aga meil on 12 ja see tõuseb 15 protsendi suunas. Me ei tohiks aga sellega kiirustada.
Poliitiliselt oleks teile parem, kui enne valimisi suuri muudatusi ei tuleks?
Võib-olla ma pole päris õige poliitik – ma tahaks asjast rääkida. Öeldakse, et mu ministriaeg on liiga lühike, et midagi muuta, aga mina küll usun, et on võimalik alustada ja alustada õigesti. Ka ühe päevaga saab midagi teha. See võib olla optimism, aga ma tõesti usun sellesse – muidu poleks ju mõtet. Kui tahame 1. juulist 2015 reformi käivitada, peaks seadus riigikokku jõudma selle aasta lõpuks.
Täispikka intervjuud uue ministriga saab lugeda esmaspäevasest Postimehest või Postimees Plussist!