Mida tasub teada Ebola viirushaiguse puhangust?

Tiina Kaukvere
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ebolaviiruse võimalike ohvritega kokku puutuvad arstid kannavad ohutuse tagamiseks erivarustust.
Ebolaviiruse võimalike ohvritega kokku puutuvad arstid kannavad ohutuse tagamiseks erivarustust. Foto: SCANPIX

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on teatanud Ebola viirushaiguse puhangust Lääne-Aafrika riikides. Eelmise kolmapäeva seisuga on Guineas registreeritud 158 haigusjuhtu, millest 101 on lõppenud surmaga.

Haigestunute seas on tervishoiutöötajad ja nende perekonnaliikmed. Arstliku järelevalve all viibib üle 600 kontaktse isiku, teatab terviseamet.

Puhang sai alguse veebruaris Guinea Guéckédou piirkonnast ning on käesolevaks ajaks levinud Conakry, Macenta, Kissidougou, Dabola ja Djingaraye piirkondadesse. Nakkusallikas ei ole tuvastatud, oletatakse, et esmajuhtumi nakatumine toimus tõenäoliselt nakkusohtliku surnukeha käitlemisel.

Lisaks Guineale on 25 haigusjuhtu registreeritud naaberriigis Libeerias, millest surmaga on lõppenud 12 juhtu. Seoses Guineas esineva puhanguga on tõhustatud valmisolekut ja viiruspalavike seiret naaberriikides Sierra Leones, Malis ja Ghanas.

Ebola viirushaiguse tekitaja tuvastati 1976 aastal Zairis (praegu Kongo Demokraatlik Vabariik). Hiljem on puhanguid esinenud mitmel korral Sudaanis, Gabonis, Angolas, Ugandas. Viimati esinesid Ebola- viirushaiguse puhangud 2012. aastal Angolas ja Ugandas.

Ebola viirushaiguse nakkusallikaks on haiged loomad (nahkhiired, ahvid, sead, okassead, antiloobid jm) ning haiged inimesed. Nakatumine toimub nakkusohtliku vere või muu bioloogilise vedelikuga (oksemass, uriin, roe, sperma) kokkupuutel. Nakatumise risk on suurem tervishoiutöötajatel ja haigete hooldajatel, sageli levib haigus haiglanakkusena. Nakatumine võib toimuda kaitsmata seksuaalkontakti korral, sest mehe sperma on nakkusohtlik umbes seitse nädalat pärast tervenemist. Sageli toimub nakatumine kokkupuutel surnud inimese laibaga. Nakatumine võib toimuda kokkupuutel haige või surnud loomaga või termiliselt töötlemata liha või piima tarbimisel.

Spetsiifiline profülaktika (sh vaktsiin) ja ravi puudub. Riskipiirkondades viibimisel on väga oluline pidada kinni hügieenireeglitest ning vältida lähikontakte haigete/haiguskahtlaste isikutega, võimalusel mitte külastada rahvarohkeid kohti ning vältida kokkupuudet haige looma või selle laibaga.

Ebola-viirushaiguse ennetus- ja tõrjemeetmed on järgmised:

  • Haige või haiguskahtlase inimese väljaselgitamine ja isoleerimine;
  • Haige/haiguskahtlase inimesega või haige/surnud loomaga kokkupuutes olnud isikute üle arstliku järelevalve kehtestamine maksimaalse inkubatsiooni perioodi jooksul (21 päeva) pärast viimast kokkupuudet;
  • Haige/haiguskahtlase isiku eritiste poolt saastatud esemete desinfitseerimine või põletamine;
  • Isikukaitsevahendite kasutamine haige/haiguskahtlase inimesega või tema eritistega kokkupuutel (ühekordsed kindad, peakatted, maskid, kitlid); meditsiiniliste instrumentide desinfitseerimine või autoklaveerimine;
  • Käte pesemine ja desinfitseerimine pärast kokkupuudet haige inimese/loomaga või nende eritistega;
  • Nakkusohtlike jäätmete (sh haige haavaeritised, saastunud sidemed jm haigematerjal) nõuetekohane käitlemine;
  • Hoidumine kaitsmata seksuaalkontaktidest puhangu piirkonnas.

Terviseamet soovitab reisijatel võimalusel vältida puhanguga haaratud piirkondade külastamist Guineas ja Libeerias kuni puhangu vaibumiseni.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) soovitab riskipiirkondadest saabunutel jälgida oma terviseseisundit vähemalt 21 päeva jooksul pärast naasmist. Juhul, kui ilmuvad palavik, peavalu, kõhulahtisus ja nõrkus tuleb koheselt võtta ühendust arstiga mainides oma reisimisest riskipiirkonda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles