Kaitsepolitsei: Eestist on sõitnud paar inimest Süüriasse sõdima

Kaitsepolitsei andmetel on Eestist Süüriasse lahkunud mõned isikud, et osaleda sealses sõjategevuses või seda toetada.

Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu ütles täna kaitsepolitsei aastaraamatu esitlusel, et Eestist Süüriasse sõdima sõitnud isikute taustast ei saa rohkem rääkida, samuti mitte seda, kas tegemist on Eesti kodanikega.

Sinisalu sõnul võib kaitsepolitsei öelda vaid seda, et Eestis Süüriasse sõitnud isikud sõdivad Süüria presidendi Bashar al-Assadi vägede vastu.

Sinisalu ütles Postimehele, et Eesti moslemikogukond on suhteliselt väike ja kui ta läheks detailidesse, siis on suhteliselt lihtne välja uurida, kellega on tegemist. «Me hetkel ei taha seda avaldada,» lausus ta. Kaitsepolitsei andmetel ei ole praegu keegi Süüriasse suundunutest Eestisse tagasi saabunud.

«Me ei oska öelda, kas nad tulevad Eestisse tagasi. Me teame, et nad sinna suundusid ja praegu ei ole ühtegi märki, et nad oleks tagasiteel,» lausus Sinisalu. Kaitsepolitsei ei täpsusta ka seda, kui palju Eestist pärit inimesi Süüriasse läinud on. «Nagu ma ütlesin, on sinna läinud mõned inimesed,» ütles kaitsepolitsei juht.

Kaitsepolitsei palub inimestel, kes on märganud oma lähedaste hulgas põhjendamatult suurenenud huvi ja tahet kriisikolletesse sõita, võtta kaitsepolitseiga ühendust.

Süüria kodusõjas osalevad äärmuslike opositsiooniliste liikumiste koosseisus tuhanded välisvõitlejad. Euroopast on Süüriasse siirdunud sadu isikuid, kelle motivatsiooniks on osaleda džihaadis ehk pühas sõjas kalifaadi loomise nimel. Enamik Euroopast Süüriasse suundunud džihhadiste on noored mehed. Samas on olnud juhtumeid, kus Süüriasse on läinud 16-17-aastased poisid ja isegi verinoored tüdrukud, seisab kaitsepolitsei aastaraamatus.

Süüriasse suundujate hulgas on enamuses Lähis-Ida päritolu immigranditaustaga isikud, kuid nende seas on ka islamikonvertiite, kellel puudub varasem kokkupuude Süüria ja Lähis-Ida piirkonnaga.

Euroopast Süüriasse suunduvad välisvõitlejad võivad endast kujutada reaalset ohtu Euroopa riikide julgeolekule. Välisvõitlejad saavad enne sõjatandrile minekut põhjaliku ettevalmistuse treeninglaagrites, kus muuhulgas õpetatakse lähivõitluse tehnikaid, tulirelvade kasutamist ja lõhkeseadeldiste valmistamist, märkis kaitsepolitsei.

Sellise valjaõppe ning lahingukogemuse saanud isikud on Euroopasse naastes potentsiaalsed ohuallikad. Ohtu suurendab asjaolu, et peale võitlusoskuste ja teadmiste omandamise toimub võitlejate treeninglaagrites süstemaatiline Lääne demokraatiat vaenava islamiski levitamine ja kinnistamine. See kiirendab seal viibivate isikute radikaliseerumist.

Eesti moslemikogukond koosneb peamiselt aseritest ja tatarlastest ning on valdavas enamuses rahumeelne ja Eesti ühiskonda lõimunud. Kogukonnas on aeglaselt, kuid järjepidevalt kasvanud uusimmigrantide ja konvertiitide osakaal. 2011. a rahvaloendus kinnitas sellist suundumust. Konvertiidid ja uusimmigrantidest moslemid on usu järgimises eelmainitutest tunduvalt aktiivsemad ja jäigemad. Konvertiitide aktiivsuse näiteks võib tuua uue moslemite palveruumi loomise Tartusse 2012. aastal. Tartu palveruumi põhilisteks külastajateks on Lõuna-Eesti islamikonvertiidid ja Tartu ülikoolides õppivad moslemitest välisüliõpilased, märkis kaitsepolitsei.

Eesti islamikonvertiidid on üha enam kursis islamiriikides toimuvaga. Tihenenud on nende kontaktid välismaiste islamiorganisatsioonidega. 2013. aasta suvel organiseerisid aktiivsemad konvertiidid Süüria põgenike abistamise kampaania. Tegemist oli Eesti mõistes suuremahulise aktsiooniga, mille kaigus koguti Süüria sojakoleduste läbielanute toetuseks märkimisväärne kogus riideid ja esmatarbeesemeid.

Selliseid põgenike abistamise kampaaniaid on organiseeritud paljudes riikides, neid on korraldanud ühiskondlikud liikumised, millest osa ei ole seotud islamiga. Põgenikele on annetatud üldjuhul raha, riideid, esmatarbeesemeid, meditsiinivahendeid ja ka mänguasju lastele. Süüria põgenike olukord põgenikelaagrites on vaga halb, sageli on puudus isegi söögist ja joogiveest.

Kaitsepolitsei juhib tähelepanu sellele, et siiski tasub selliste kampaaniate raames annetuste tegemisel veenduda, et antav abi jõuab abivajajateni. Raha annetamisest tuleks hoiduda, kui ei olda kindlalt veendunud, et see realiseerub näiteks puhta joogivee või sooja söögina hädasolija laual. Üle maailma on paraku näiteid, kus heategevuslike organisatsioonide sildi all kogutud ja heas usus annetatud raha on suunatud hoopis terrorismi toetamiseks. Teisisõnu võib heauskse annetaja 100 eurot minna põgenikele soojade riiete ostmise asemel hoopis laskemoona soetamiseks.