Kaitsepolitsei märgib täna esitletud aastaraamatus, et Venemaa mitmesuguste agressiivsete tegevuste oht on suurenenud, sest kui enne Ukraina-vastast agressiooni hoidis riiki avalike agressiivsete sammude astumisest tagasi soov vältida rahvusvahelisse isolatsiooni jäämist, siis tänane Venemaa sellest enam ei hooli.
Kaitsepolitsei sõnul on demokraatia ohustamiseks mitmeid võimalusi, näiteks äärmuslaste vägivaldsed katsed muuta riigikorda, separatistlike liikumiste esiletõus ning välisriigi otsene või kaudne agressioon, millest aga ükski ei ohustanud eelmisel aastal otseselt Eesti julgeolekut.
Samas on aastaraamatu kohaselt tõusnud riigiväliste tegurite, täpsemalt Venemaa mitmesuguste agressiivsete tegevuste oht. «Tõsiseks takistuseks Venemaa tulevastele agressioonidele naaberriikide vastu saab olla ainult sõjaline heidutus - NATO kollektiivkaitse või piisavalt tugev iseseisev kaitsevõime,» kirjutas amet oma aastaraamatus.
Rääkides kaudsetest ohtudest, eelkõige püüetest mõjutada Eesti riigi ja rahva iseotsustamisõigust ehk suveräänsust, nimetas kapo aastaraamatus nii äärmuslust, Venemaa «pehmet jõudu» ja kaasmaalaspoliitikat, Välismaal Elavate Venemaa Föderatsiooni Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfondi, Venemaa propagandasõnumeid levitavaid klubisid Impressum, Format-A3, Skovoroda Klubi ja Irboska Klubi, samuti ajaloopropagandat, ühendust Mir Bez Natsizma ning sõjalis-sportlikku noortelaagrit Sojuz.
Kapo märkis, et Eesti ühiskonnas ei oma vasak- ja paremäärmuslus ega nii siin kui mujal maailmas tähelepanu otsivad Vene šovinistid märkimisväärset toetust. Asjaolu, et äärmuslusel pole Eestis toetust ega kandepinda, ei tähenda kapo kinnitusel aga seda, nagu ei proovitaks jätta vastupidist muljet või köita publikut.
Aastaraamatu kohaselt korduvad Eestis tegutsevad äärmuslased erinevates olukordades ja mitmete organisatsioonide eestkõnelejatena, kuid kogumina pole nende hulk koos oma üksikute toetajatega suurem kui sadakond inimest. «Kõige aktiivsemate jaoks on äärmuslusest saanud elatusallikas ja pigem elustiil. Nii näiteks saavad aktiivsemad vene šovinistid toetust Venemaa riiklikest fondidest ja agentuuridest,» märkis kapo.
Ameti kinnitusel teenivad nad leiba Venemaa mõjutustegevuse kolme põhisõnumi edastamisega ning võitlusega lõimumise vastu Eestis elavate rahvus- ja keelerühmade vahel. Mõjutustegevuse põhisõnumite kohaselt toetavat Eesti natsismi, Eestis diskrimineeritavat massiliselt venekeelseid inimesi ja Eesti olevat perspektiivitu riik, kes tekitavat oma lääne partneritele vaid probleeme.
Muu hulgas juhtis kapo aastaraamatus tähelepanu muutustele kohaliku Venemaa saatkonna juhtimisel tegutsevas Venemaa Kaasmaalaste Koordinatsiooninõukogus, mille tegevus kujundati mullu tegevusvaldkondade põhiselt ümber ja loodi ka näiteks majandussektor. Sektori juhi ülesanne on leida Venemaa ja kohalikke ärimehi, kes oleks valmis rahastama Venemaa kaasmaalaspoliitikat edendavaid organisatsioone või tegevusi Eestis.
Kapo sõnul on kaasmaalaspoliitika eesmärk mõjutada venekeelse elanikkonna kontrollimise abil asukohariikide otsuseid, kasutades selleks juba KGB aegadest teada mõjutustegevuse meetodeid, aga ka lihtsalt tegevust rahastada. «Kaasmaalaspoliitika edu eelduseks Eestis on venekeelse elanikkonna segregatsioon. Selle tõttu töötatakse vastu lõimumisele, mis võimaldaks kohalikel venekeelsetel inimestel liiga hästi hakkama saada. Viimasel juhul väheneks nende sõltuvus Venemaast ja võimalus sedakaudu nendega manipuleerida,» märkis amet.
Samuti kirjutas kapo oma aastaraamatus Tallinnas tegutseva MTÜ Inimõiguste Teabekeskuse juurde 2012. aastal loodud kaasmaalaste õiguskaitsekeskusest - Välismaal Elavate Venemaa Föderatsiooni Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfondist, mida juhib kohaliku Venemaa kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu kaasmaalaste õiguskaitse eest vastutav poliitik Aleksei Semjonov.
Mullu sügisel korraldas fond aastaraamatu kohaselt mitme Eestis tegutseva kaasmaalaspoliitika aktivisti osalemise Varssavis OSCE Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo iga-aastasel inimmõõtme järelevalve konverentsil, kus tegeleti kapo sõnul Eesti ühekülgse halvustamisega Venemaa põhisõnumeid kasutades.
Üritusel organiseeris Moskvas tegutsev Rahvusvaheline Uusimate Riikide Instituut ümarlaua «Inimõiguste järgimise seire Kesk- ja Ida-Euroopas teoorias ja praktikas», kus Eestist võtsid sõna Sergei Seredenko, Maksim Reva ja Larissa Semjonova. «Seredenko arvates on kogu teooria Nõukogude okupatsioonist mõeldud vaid sisetarbimiseks. See on ilmekas näide Venemaa huvides tegutsevate, pealtnäha sõltumatute MTÜde sildi all toimuvast mõjutustegevusest,» lisas kapo oma aastaraamatus.
Eesti-vastase mõjutustegevuse sõnumite ja narratiivide levitamise tööriistana leidis aastaraamatus märkimist ka MTÜ Impressum, mis alustas kohaliku ettevõtja Igor Teterini ja ajalehe Komsomolskaja Pravda korrespondendi Galina Sapožnikova juhtimisel Tallinnas tööd 2008. aastal.
Ajaloopropagandast rääkides nimetas kapo 2007. aasta aprillirahutuste aktivistina tuntud Maksim Reva mullu esitletud dokumentaalfilmi «Balti riikide varjatud ajalugu». «Reva püüab arhiivi- ja tänapäeva materjalidele tuginedes kaitsta jaburat väidet, nagu viiksid Eesti, Läti ja Leedu oma riikides ellu etnilist genotsiidi. Selleks kõrvutab ta kohatult tänapäeval Eestis elavate venelaste ja Natsi-Saksamaa juutide olukorda,» märkis amet, kelle sõnul on täielikult maha vaikitud kogu Nõukogude okupatsioon ja sellega kaasnenud repressiivpoliitika.
Samuti kirjutas kapo end õiguskaitseliikumiseks nimetavast Venemaa organiseeritud vabaühendusest Mir Bez Natsizma (MBN), mille tegevus väljendub Venemaa huvide esindamises rahvusvahelisel tasandil ning järjepidevas natsismisüüdistuste levitamises Eesti, Läti, Leedu, Ukraina ja teiste riikide aadressil. «Kui 2012. aastal pidas MBN oma liikmete kokkutuleku Strasbourgis, siis 4. juunil 2013 Washington DCs. Eestit esindas konverentsil Yana Toom,» märkis kaitsepolitsei.
Sõjalis-sportlikust noortelaagrist Sojuz, kus osaleb igal aastal paarsada last Venemaalt, SRÜst ja Baltimaadest, võttis eelmisel aastal aga osa rühm Maardu kooli õpilasi, kirjutas kaitsepolitsei täna esitletud aastaraamatus. Laagrit nimetas kapo järjekordseks ilmekaks näiteks Venemaa ihalusest oma nõukogude mineviku järele ja soovist hoida värskena mälestust omaaegsest impeeriumist.