Neli aastat on see, mida küsis Ungari peaminister Viktor Orban oma kõnes parempoolse Fideszi toetajatelt, keda oli Budapesti kesklinna pea nädal enne valimisi kohale tulnud rohkem kui 40 000. Kena žest, kuid tegelikult poleks ta neid aastaid üldse pidanud küsimagi, sest nende võidus ei kahelnud õigupoolest enam keegi. Tulemused räägivad enda eest – 135 kohta ja enamus parlamendis on järgmisteks aastateks garanteeritud.
Alates 2010. aastast on Fideszi kahekolmandikulise enamusega parlament riigi konstitutsiooni järjepidevalt ümber kirjutanud ning võtnud vastu sadu uusi seadusi, millest paljud on ärevile ajanud nii ungarlased kui ka Euroopa Liidu. Ometigi ei ole see Fideszit peatanud, sest EL haugub, aga ei hammusta. 2011. aastal võeti vastu seadus, millest johtuvalt vähendatakse alates 2014. aasta valimistest parlamendi koosseisu 386 liikmelt 199-le, aasta hiljem muudeti valimisseadust, muu hulgas ka valimispiirkondade piire ja kampaania reegleid. OSCE raporti andmetel on Fideszi võidu taga just uus valimisseadus.
Palju kriitikat ja tähelepanu nii riigi seest kui väljast on saanud seadus, mis ohustab meediavabadust ja suukorvistab ajakirjanikke. Enne valimisi olid kõik riigi televisiooni- ja raadiokanalid muutunud räigeks propagandaks. OSCE viiest jälgitud telekanalist kolmes edastati erapoolikut infot, kujutades Fideszi kampaaniat positiivsetes toonides, samal ajal rohkem kui pool opositsiooni kajastustest oli negatiivse alatooniga. Fidesz on pahameelt pälvinud ka erapensionifondide riigistamise tõttu ning neid süüdistatakse võimude lahususe nõrgendamises. 2011. aastal vastu võetud põhiseadus soodustas Fideszi-meelsete ametnike tööle asumist konstitutsioonikohtus, mis kriitikute meelest lihtsustab autoritaarse poliitika elluviimist.
Erakonna ümber käivad kahtlased tehingud, neid finantseeritakse rahaga, mille päritolu ja kasutusviis on ebaselge. Samas sõlmitakse kahtlasi tehinguid ka väljaspool erakonda, näiteks hiigelleping Venemaaga, et ehitada Paksi tuumajaama kaks lisaplokki, kaalumata koostööd ühegi teise tuumaenergiat kasutava riigiga. Kusjuures raha laenatakse selleks enamjaolt Venemaalt – seda samal ajal kui mitmed teised ELi riigid otsivad lahendusi, et Venemaast vähem sõltuda.
Kuigi need muutused ei ole Ungari rahvast puudutamata jätnud, on ometigi 44,54 protsenti ungarlastest oma hääle andnud Fideszi poolt. Siinkohal oleks paslik märkida, et Orbani valitsusajal on vähenenud majapidamiskulutused, näiteks kulud elektrile. Vähendatud on ka üksikisiku tulumaksu. Samas ei mõelda, et ajutine kulude vähendamine pole jätkusuutlik.
Kuid kuidas mõtleb see osa rahvast, kes Fideszit ei valinud? Olles rääkinud paljude ungarlastega, on kõlama jäänud arvamus, et ega tegelikult Orbani juhitud parteile head alternatiivi olegi. Mitmed tuttavad, kes küll valimas käisid, tunnistasid, et tegelikult ei tahaks mitte kedagi valida. Siiski otsustati hääletada nende poolt, kel on Fideszi enamuse vastu parlamendis võitlemiseks kõige suuremad šansid.
Niisiis jäi valimiskaardile alles veel vasakpoolne allianss, mida peetakse lahjaks ja jõuetuks. Nende kõige tugevam liige Ungari Sotsiaaldemokraatlik Partei on kaotanud igasuguse usalduse pärast riigi kohutavat majandamist, valetamist ja räiget korruptsiooniskandaali. Palju tähelepanu on tekitanud ka Jobbik, mis on üks Euroopa populaarsematest paremäärmuslikest erakondadest. Suur osa ungarlastest on lihtsalt öeldes pettunud. Nii need, kes Fideszit ei valinud, kui ka need 40 protsenti, kes ei suvatsenud valima minnagi. Järgmiseks neljaks aastaks soovitakse ilmselt sõna «poliitika» üldse ära unustada.