Urmas Paet: miljonid Süüria põgenikud vajavad ulatuslikku abi

Tiina Kaukvere
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Süüria põgenikud
Süüria põgenikud Foto: SCANPIX

Välisminister Urmas Paet ütles tänasel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Luksemburgis, et Süüria põgenikud nii riigis sees kui välismaal olevates põgenikelaagrites vajavad ulatuslikku humanitaarabi, et ellu jääda.

Välisministri sõnul ei ole Süüria konflikti poliitilisele lahendusele lähemale jõutud ja ka konflikti mõjud Süüria naaberriikidele, eriti Türgile, Jordaaniale, Iraagile ja Liibanonile on kasvavad. Paeti sõnul on humanitaarolukord katastroofiline. «Humanitaarolukord ei ole vaatamata veebruari lõpus ÜRO julgeolenõukogu poolt vastu võetud humanitaarläbipääsu resolutsioonile paranenud ning vägivald Süürias on suurenenud,» lisas Paet. «Peame jätkama pingutusi humanitaarkriisi leevendamiseks,» ütles ta.

Süüria konfliktis on hukkunud üle 150 000 inimese. Abi vajab üle 9,3 miljoni inimese, neist 5,5 miljonit on lapsed. Sisepõgenikke on 6,5 miljonit ning 2,6 miljonit inimest elab pagulasena Süüria naaberriikides.

Eesti on toetanud Süüria pagulaste humanitaarolukorra leevendamist Jordaanias, Liibanonis, Iraagis ja Türgis kokku 1,3 miljoni euroga WHO, ÜRO Pagulaste ülemvoliniku ameti (UNHCR), UNICEFi ja Punase Risti Komitee kaudu. Samuti on Eesti panustanud kogemuse jagamise kaudu – Eesti päästemeeskonna logistikaeksperdid aitasid ehitada Jordaanias Azraqi linna lähistele pagulaslaagrit.

Paeti sõnul on Eesti ka edaspidi valmis Süüria põgenikke abistama.

Paeti hinnangul on arengud positiivsemad keemiarelvade hävitamisega, kuigi protsess on jäänud venima. «Kuigi kõik keemiarelvad ei ole hetkeks küll hävitatud, ei ole Süürial enam keemiarelvade kasutamise ega ehitamise võimekust,» ütles Paet.

Keemiarelvade hävitamise tähtaeg on 30. juuni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles