Tartu ülikooli professori Marju Lauristini sõnul saaks teha rahvusringhäälingus heal tasemel venekeelset teleprogrammi kiiresti, kuna vajalikul tasemel ajakirjanikud on Eestis olemas.
Lauristin: ERRis saaks luua tasemel venekeelset programmi kohe
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
15. aprill 2014, 10:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lauristini sõnul saab ETV2-le raha ja ressursse juurde andes tekitada kiiresti tõsiseltvõetava venekeelse programmi. Ööpäevaringse uudistekanali loomiseks tema sõnul aga tarvis rohkem ettevalmistust ja suuremat ressurssi.
«Ööpäevaringset kanalit on võib-olla mõistlik teha kolme Balti riigi ühisjõududega, eriti on sellest muidugi huvitatud Eesti ja Läti, kus venelaste osakaal on suurem. Lätil on venekeelse elanikkonna probleem veelgi suurem kui meil,» ütles Lauristin Postimehele.
Ta rõhutas, et rahvusringhäälingu venekeelset teleprogrammi ja Balti riikide ühise venekeelse telekanali ideid ei tasu omavahel vastandada. «Tähtis on teha nii palju kui võimalik ja seda võimalikult kiiresti. Ja ETV2 kanalile saaksime teha venekeelse programmi kohe,» sõnas Lauristin.
Lauristini sõnul näitas pärast 2007. aasta juunis pärast pronksööd tehtud küsitlus, et ka eestlased toetasid üksmeelselt venekeelset kanalit.
«Kõik said aru, et kui me ise infot ei anna, siis me jätame oma venekeelse elanikkonna ise Venemaa kanalite meelevalda. Millegipärast ei ole seda ikka tehtud, kuigi sõnades on turvalisus, julgeolek ja ühiskonna lõimimine suured prioriteedid,» ütles Lauristin.
Tema sõnul ei vasta tõele jutt, et Eestis ei ole vene keelt valdavaid ajakirjanikke, kuna ringi vaadates võib vene keelt valdavaid häid ajakirjanikke leida palju.
«Vaatame kasvõi Raadio 4, mis on suutnud hoida ja võita venekeelset kuulajat, vaatamata sellele, et on palju venekeelseid jaamu. See näitab, et meil on seal palju häid ajakirjanikke. Või võtame venekeelse Postimehe, mis on trükikanalitest praegu vene elanikkonna hulga praktiliselt kõige loetavam. Jällegi ei saa öelda, et ei ole ajakirjanikke. Mulle tundub, et põhiline küsimus on olnud tahtes ja ma väga loodan, et see tahe on olemas,» rääkis Lauristin.
Lauristini sõnul on ta absoluutselt nõus ETV endise programmijuhi Raul Rebasega, kes ütles eile Postimehes ilmunud arvamusloos, et rahvusringhäälingu eetriruumis saaks venekeelset programmi kiiresti luua. Ööpäev läbi tegutseva informatsioonikanali loomine võtaks Lauristini sõnul oluliselt rohkem aega ja nõuaks suuremaid jõupingutusi.
«Uus venekeelne pidevalt töötav informatsioonikanal ei pruugi olla televisioonikanal, pigem võiks see olla internetikanal, mis omaks väljundit ka televisiooni kaudu. Tähtis on, et see oleks pidev infovoog. Mis seal salata, infosõda käib ja me ei ole selles praegu niivõrd hästi varustatud ja me ei ole teinud selleks ka piisavalt jõupingutusi,» märkis ta.
Lauristini sõnul ei tasu sugugi arvata, et kõik Eestis elavad venelased on sellised, kelle maailmavaade ei vasta sellele informatsioonile, mida Eesti tahaks neile edastada.
«Lähtudes meie uurimustest, ei paneks ma kuidagimoodi kogu meie venekeelset auditooriumit ühte patta. Praegu on venekeelne elanikkond oma arusaamadelt maailma asjadest, Euroopa asjadest ja Eesti asjadest väga erinev. Kõvasti kõlavad provokatsioonilised hääled ei tähenda absoluutselt seda, et niimoodi mõtleksid kõik vene inimesed,» märkis ta.
Lauristin meenutas oma eilset esinemist Tartu Annelinna gümnaasiumis, kus õpivad vene lapsed. Tema sõnul selgus vestlusest õpilastega, et nad vaatavad täpselt samuti, nagu nende eesti eakaaslased, kuidas minna Euroopasse õppima. Lauristin tõdes, et Eesti on nende jaoks kodumaa ning koolis valitses hoopis teistsugune meeleolu, kui võinud arvata üksikute provokatiivsete häälte põhjal.
«Praegu on kõige suurem oht, kui me hakkame kasutama üldistavat silti, et venekeelne elanikkond mõtleb nii ja venekeelne auditoorium tahab seda või seda. Kui venekeelne auditoorium vaatab suures ulatuses Venemaa televisiooni, et tähenda see meie uuringute põhjal sugugi, et nad seal esitatavaid kõiki seisukohti pooldavad. Paljusid infopoliitilisi saateid vaadatakse väga kriitilise pilguga. Ma arvan, et me võiksime oma venekeelses elanikkonnas palju rohkem kindlad olla. Nad on loomulik osa Euroopast. Euroopa Liidu rõhumisest rääkiv Venemaa propaganda ajab Eesti venelasi samamoodi naerma nagu eestlasi,» rääkis Lauristin.
Ta rõhutas, et Eesti ei peagi võistlema Venemaa telekanalitega meelelahutuses, küll aga pakkuma informatsiooni. Lauristini sõnul on tarvis anda inimestele võimalust arutleda omas kontekstis ja seda mitte Venemaa, vaid Euroopa, Eesti ja Baltikumi kontekstis.
«Ükski Venemaa kanal ei saa anda informatsiooni selle kohta, mis on meie Eesti probleemid, samuti ei saa anda kogu infot välispoliitika sündmuste kohta. Meie uurimuste põhjal on venekeelne elanikkond väga agar venekeelse Euronewsi jälgija. Venelased jälgivad Euronewsi palju aktiivsemalt kui näiteks eestlased. See osa vaatajaskonnast on kindlasti huvitatud ka sellest, et ta saaks vaadata samasugust Eestist tulevat venekeelset kanalit,» lausus ta.
Lauristin lisas, et suur osa Eesti venelastest jälgib ka eestikeelseid tele- ja raadiosaateid ja eestikeelset internetti.
«Noortest oskab üle 80 protsendi eesti keelt ja keskealistest ka üle poole. Tegemist ei ole sugugi muust maailmast ära lõigatud umbkeelse auditooriumiga. See pole seda tüüpi seltskond, keda me näeme telepildi vahendusel sealsamas Ukrainas. Ärme unustame, et kogu Venemaa propaganda teravik on suunatud otseselt lääne ja Euroopa Liidu vastu. Ja meie venekeelne elanikkond tunneb ennast Euroopa Liidu osana ja väga paljud neist eelistavad mõtelda endast kui lääne, mitte ida osast,» märkis Lauristin.
Debatt venekeelse telekanali üle sai alguse eelmisel nädalal, kui endine ajakirjanik Anvar Samost tegi ettepaneku luua Euroopa Liidu riikide koostöös venekeelne telekanal, mis edastaks venelastest vaatajatele vastukaaluks Venemaa propagandale objektiivset infot. Reedel saatsid Balti riikide ning Soome praegused ja endised ajakirjandusjuhid Euroopa Komisjonile ühiskirja ettepanekuga luua selline telekanal.