Kõigi õigus «jah»-sõnale notari ees

Ent mitte ainult. Esiteks, 170 000 inimest üle Eesti saaks võimaluse end kindlamalt tunda.

Teiseks, kui kaks inimest kihluvad ja elavad nii isegi aastaid, on see partnerlus seaduse silmis mittemiski. Registrisse kantav kooseluleping võiks olla vaheetapp abielu eel. Sellisest lepingust oleks kasu näiteks pangalaenu võtmisel, kui paar ühist kodu rajab. Või ka traagilise õnnetuse korral, kui tekib pärimisküsimus. Kihlatu staatus ei anna iseenesest seaduslikku õigust isegi ühisvara pärimiseks.

Kolmandaks, tavalise omavahelise lepingu võivad elukaaslased ka praegu sõlmida, kuid kooseluleping kantakse registrisse ja omab seeläbi olulisemalt suuremat kaalu.

40 saadiku allkiri

Eelnõud on veeretatud veidi ebamugava, meie ühiskonna jaoks ehk liigkuuma teemana juba pikka aega, kuna see puudutab kõiki, kes pole ühel või teisel põhjusel valinud või saanud valida seadusliku abielu kindlusteed.

Kui õiguskantsler Indrek Teder kolm aastat tagasi üheselt teatas, et vabalt koos elavate inimeste õigused pole kaitstud, see on vastuolus põhiseadusega ja tuleb muuta seadust, said kooseluseaduse eestvedajateks praegu võimu jagavad Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Reformierakond – tollal olid sotsiaaldemokraadid opositsioonis.

Eelmise koalitsiooni puhul jäi see teema Isamaa ja Res Publica Liidu parteipoliitiliste veendumuste taha. Praegusele võimuliidule lisaks leidub riigikogus kooseluseaduse toetajaid ka Keskerakonna fraktsioonis, ja kui homme eelnõu üle antakse, on sel ligi 40 riigikogu saadiku allkiri.

Riigikogu esimees Eiki Nestor (SDE) pidas oluliseks, et eelnõu lõppvorm ja algatamine tuli just riigikogu saadikute poolt, mis hoiab ära erakondliku märke.

«Õiguskantsleri märguandest või Euroopa kohtulahenditest olulisem on selle eelnõu puhul see, kuidas suhtume inimestesse, kes meie kõrval elavad ja kes pole ehk täpselt samasugused nagu enamik meist,» lausus ta.

Eelnõu aitab Nestori sõnul kõiki neid, kes on kooselu veetmiseks jah-sõna öelnud omavahel, mitte riigivõimu ees.

«Alati tuleb kaitsta nõrgemat poolt, ja seda see eelnõu ka teeb. Ka esmalt õnnelikuna näivad abielud võivad puruneda, samuti kooselud. Seaduse mõte on kaitsta nõrgemat poolt, eelkõige lapsi,» kinnitas ta.

«Olen kindel, et selle seaduse vastu võtmine ei sega mitte kedagi. Kõik need, kes suhtuvad teemasse nii, et «tehku ühed mis tahavad, aga jätku mind rahule» võivad kindlad olla, et neid jäetaksegi rahule. Me elame ju samamoodi edasi, aga loome võimaluse kõigile korraldada oma elu nii, nagu neile parim näib,» lisas riigikogu esimees.

Seadus, millele poogitakse samasooabielu tiitlit, annab võimaluse samas neile paaridele, kes ei ole tahtnud riigi ees oma armastust avaldada ja ei saa näiteks – argine pisiasi – üheskoos tuludeklaratsiooni esitada. Või traagilisel juhul, kui üksikema, kes on leidnud endale elukaaslase ja lapsele hooliva isa, õnnetuseks sureb, ei pea ta muretsema, kes tema lapse üles kasvatab.

Kui praegu oleks ema elukaaslane lapsele seaduse ees mittekeegi ja laps võib hullemal juhul sattuda lastekodusse, siis kooseluleping määratleb meest lapse jaoks olulise isikuna, kes võib lapse peresisese lapsendamise korras lapsendada. Ehk lihtsalt öeldes jätkata (kasu)isana lapse kasvatamist.

Toimingud üheskoos

Üks olulisi muudatusi, mida kooseluseadus endaga kaasa toob, on võimalus olla ka mitteabieluliselt seotud partneritele lähedane inimene, kellele näiteks tervisesse puutuvaid andmeid teada antakse. Eriti geisuhete puhul.

Ajakirjanik Rain Uusen (34) on seda vahetegemist tundnud läbi väga traagilise juhtumi. Tema eelmine elukaaslane suri ootamatult.

«Olin mittekeegi, lahanguarst ütles, et ei või lähedase surma põhjuste kohta mulle rääkida – alles siis, kui minu elukaaslase ema kinnitas, et ka mulle võib rääkida, rääkis minuga hoopis arsti ülemus,» meenutas mees emotsionaalselt eriti raskeid aegu, mis juriidilistel põhjustel veelgi raskemaks muutusid.

«Kindlasti ei jää minu elu selle seaduse puudumisel elamata, aga on see siiski sama täieõiguslik kui heteropaaridel?» küsis ta. «Heteropaaridel on vaba valikuvõimalus oma elu planeerida ja otsustada ühiselt, kas abielluda või elada suhet ametlikult vormistamata, geipaaridel pole aga valikut.»

Mees lisas, et seadus annaks talle võimaluse olla Eesti riigis kodanik nagu iga teine. «Minu seksuaalsus ei määraks siis enam minu kodanikuks olemist.»

Seadus kui kompromiss

Uusen selgitas, et praegu sunnib riik teda tundma end paljudes igapäevaelulistes olukordades justkui väärituna, kellele kõigi teiste kodanike õigused ei laiene. Kas või tuludeklaratsiooni ei saa ta oma elukaaslasega täita, sest seaduse ees ei ole samasooliste paar partnerid ega ka üks pere. Rääkimata võimalusest kasvatada ise lapsi.

«Reaalne pereloomise instinkt ja soov kanda hoolt ei kustu sinu homoseksuaalsusega,» lausus Uusen.

Tema sõnul ei vasta kooseluseadus siiski täielikult suure osa geikogukonna argitegelikkusele ega hingevajadustele, vaid on juriidiline ja poliitiline kompromiss. «See on ikka laetud tundega, et oleme natuke teistsugused, veidi vääritud,» tõdes ta, lisades, et planeeritav seadus on siiski samm lähemale võimalusele tunda end täieõiguslikuma kodanikuna ka Eestis.

«Abielu- või kooseluseaduse asemel võiks olla perekaitseseadus, mis vastaks otseselt küsimusele, mida me pereks peame – kas midagi laiemat või ainult heteroseksuaalset kooslust, mille vormistame kirikus või linnavalitsuses,» arutles Uusen.

«Minu pere on ka pere! Oleme vanaema sünnipäevalauas täpselt samuti salatit ja singirulle koos söömas nagu iga heteroperegi.»

Teised riigid kooseluseadusest

•    Euroopa Liidu regulatsioon ei kohusta Eestit sooneutraalset kooselulepingu regulatsiooni vastu võtma, samas tuleb tähelepanu pöörata arengutele teistes Euroopa Liidu liikmesriikides ning samasooliste ja erisooliste registreeritud elukaaslaste võrdsele kohtlemisele, seda eelkõige ka hiljuti Euroopa Kohtu lahendi valguses.

•    Samasoolistel partneritel on võimalik kooselu registreerida 14 riigis: Austrias, Belgias, Tšehhis, Taanis, Saksamaal, Soomes, Ungaris, Iirimaal, Luksemburgis, Hollandis, Sloveenias, Rootsis ja Suurbritannias. Sealjuures on Belgias, Prantsusmaal, Luksemburgis ja Hollandis kooselu registreerimine sooneutraalne.

•    Euroopa Liidu liikmesriikides on abielu institutsioon avatud ka samasoolistele registreeritud elukaaslastele viies riigis (Holland, Belgia, Hispaania, Rootsi ja Portugal).

Allikas: PM