Tülis Koread püüavad veenda ÜROd

Jürgen Tamme
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna-Korea sõjalaeva Cheonan vööripoole ülestõstmine Kollasest merest Baengnyeongdo saare lähedal.
Lõuna-Korea sõjalaeva Cheonan vööripoole ülestõstmine Kollasest merest Baengnyeongdo saare lähedal. Foto: AP / Scanpix

Korea Rahvademokraatlik Vabariik ja Korea Vabariik esitasid ÜRO-le oma nägemuse märtsis Kollasel merel aset leidnud laevahuku kohta, milles uppus Lõuna-Korea sõjalaev.

Lõuna-Korea süüdistas intsidendis taas põhjanaabreid ja palus maailmaorganisatsioonil Põhja-Korea karistamiseks võtta aegsasti kasutusele sobivad meetmed, vahendas BBC.

1200-tonnine korvett Cheonan uppus müstilise plahvatuse tagajärjel 26. märtsi õhtul Põhja-Korea piiri lähistel Kollasel merel ning 104 meeskonnaliikmest õnnestus päästa vaid 58. Mais avalikusatud rahvusvahelise raporti kohaselt uputas sõjalaeva Põhja-Korea torpeedo.

Pyongyang on nimetanud väidet väljamõeldiseks ning ähvardanud sõjaga, kui lõunanaabrid või ÜRO julgeolekunõukogu kommunistlikule riigile uued sanktsioonid kehtestab.

ÜRO ametnikud avaldasid Korea poolsaarel puhkenud pingete üle sügavat muret, lubades juhtunud edasi uurida. Ühtlasi palus ÜRO Julgeolekunõukogu vaenupooltel hoiduda sammudest, mis võiksid piirkonnas pingeid veelgi teravamaks muuta.

ÜRO diplomaatide sõnul palusid põhjakorealased taas võimalust uurida ise laevahukku. Lõuna-Korea on põhjanaabrite nõudmist nimetanud ennekuulmatuks ning võrrelnud seda varga või mõrvari sooviga uurida kuriteopaika.

«Me oleme lihtsalt ohvrid,» lausus Põhja-Korea asesaadik ÜRO juures Pak Ton-hun.

Kuigi Lõuna-Korea soovib, et ÜRO julgeolekunõukogu kehtestaks põhjanaabritele karmimad sanktsioonid, on kaks vetoõigusega liiget Venemaa ja Hiina rahvusvahelise uurimisraporti otsesest kommenteerimisest hoidunud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles