Riigikogu arutas Eesti-Vene piirileppeid

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti-Vene piirilepingute allkirjastamine Moskvas 18. veebruaril 2014.
Eesti-Vene piirilepingute allkirjastamine Moskvas 18. veebruaril 2014. Foto: Välisministeerium

Riigikogus läbis täna esimese lugemise Eesti-Vene riigipiiri ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise eelnõu.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on piirilepingute sõlmimise ja ka loodetava ratifitseerimise peamine põhjus julgeolekupoliitiline vaade tulevikku. Kui pärast rohkem kui 20 aastat kestnud protsessi lepitakse naabriga kokku piiris, mida mõlemad aktsepteerivad, võetakse sellega tema sõnul maha üks oluline lahtine küsimus riikidevahelistes suhetes. «Pole saladus, et lahtised küsimused territooriumi ja piiri teemal on pahatihti ka erinevate suuremate probleemide allikaks,» ütles ta riigikogus.

Paet märkis oma ettekandes, et ratifitseerimisel olevad piirilepingud ei mõjuta Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust. Tema sõnul reguleerib riigipiiri leping eranditult riigipiiriga seotud küsimusi ning lepetes on kirjas viide vastastikuste territoriaalsete nõudmiste puudumise kohta.

Paeti sõnul kehtib rahvusvahelistes suhetes põhimõte naaberriikide vahel kulgev piir selgelt, konkreetselt ja ühemõtteliselt määratleda. «Ebaselgusest ei võida kumbki riik, ei nende majandus ega elanikud. Igasugune piiride kahepoolne kokkuleppimine ja fikseerimine lisab ning tugevdab ka julgeolekut,» ütles ta.

Ministri sõnul on lepingute sõlmimine, ratifitseerimine ja jõustamine jätkuvalt vajalik ka Vene-Ukraina konflikti arvestades, sest sel on selge julgeolekupoliitiline mõõde ja lepingute jõustamisel kehtestatakse ka NATO ja Euroopa Liidu välispiir Venemaaga. «Piirilepinguid on vaja selleks, et need muudavad vähem tõenäoliseks riikide territooriumidega seotud arusaamatuste ja väärtõlgenduste ilmnemise, mis, ma usun, on meie kõigi huvides,» lisas Paet riigikogu ees peetud kõnes.

Küsimusele, kuidas peaks riigikogu ratifitseerimisprotsessi jätkama, vastas Paet, et see on parlamendi otsustada. Siiski avaldas ta arvamust, et jälgida tuleks seda, kuidas ja millises tempos hakkab lepingute ratifitseerimisega liikuma Venemaa parlament.

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kinnitas veidi hiljem, et riigikogus toimub eelnõu lõpphääletus alles siis, kui Venemaa on jõudnud omalt poolt sama kaugele.

Välisminister Paet ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti-Vene riigipiiri ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu 18. veebruaril Moskvas. Märtsi alguses sai lepingute ratifitseerimisseaduse eelnõu valitsuse heakskiidu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles