Paadis püsti tõusmine või võrkude välja võtmine on ohtlik, sest järskude liigutuste mõjul ei suuda tavaliselt inimene reflektoorse liigutuse tõttu veesõiduki ümberminekut vältida.
Päästeamet: paadis püsti tõusmine on toonud mitmeid õnnetusi
16. aprill 2014, 19:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Iga veesõidukiga veeleminek kujutab endast ohtu,» märkis päästeameti kommunikatsiooniosakonna ekspert Arne Kailas. Põhjusi, miks paatidega ümber minnakse, on palju. «Ainult püsti tõusmine kindlasti ei ole otseselt põhjuseks, kuid soodustab seda. Üldjuhul on peamised faktorid järsud liigutused ja paadis kohtade vahetused, mis niigi ebastabiilse paadi kõikuma lööb.»
«Inimese refleks on kõikumisele automaatselt sooritada vastuliigutus, et olukorda stabiliseerida, kuid kuna vastuliigutus on reflektoorne, siis seda energiat ei suudeta kontrollida. See toob kaasa paadi ümbermineku,» selgitas Kailas.
Loomulikult on suuremaks ohuks ka paatides püsti seistes võrkude välja võtmine või püügiriista heitmine. «Need võivad jääda põhjas olevatesse taimedesse ja muusse loodusulikku kinni ja energia, mis vabaneb äkiliselt lahti tulnud püügiriistast, on nii suur, et lisaks kalamehe üle parda kukkumisele toob see kaasa kogu paadi ümbermineku, kui paadis on veel inimesi,» märkis ekspert.
«Kokkuvõttes – põhjusi on piisavalt palju, et kui eirata tootjapoolseid nõudmisi, võivad tagajärjed olla saatuslikud,» ütles Kailas.
Küsimusele, kas Pella paadid on teistest ohtlikumad, vastas Kailas: «Veeteede amet viis 2004. aastal läbi Pella tüüpi paatide katsetuse. Tulemuseks oli hävitav hinnang.»
Praegu veeteede amet Pella paati üheselt halvaks ei tunnista. «Ainuüksi nimetust «Pella paat» ei saa tänapäeval võtta enam kui ohtlikkuse sümbolit. Oluline erinevus on, kas tegemist on Nõukogude päritolu või tänapäeval toodetud Pella paadiga, mille puhul on järgitud kehtivaid kvaliteedi- ja ohutusnõudeid,» ütles veeteede ameti kommunikatsiooniosakonna juhataja Tarmo Ots.
Tänapäeval toodetakse väikseima ehk D-kategooria väikelaevad selliselt, et need on projekteeritud ja ehitatud kasutamiseks kaitstud rannikuvetes, väikestel lahtedel, väikestel järvedel ja jõgedel.
Siseministeeriumi andmetel ei juhtu paadiõnnetusi Eestis palju. Näiteks 2013. aastal ei olnud ükski siseveekogudes uppumine seotud paadiga. 2012. ja varasemate aastate statistikas puudub teave paadi tüübi kohta ehk ei ole võimalik öelda, millist tüüpi paadiga õnnetus juhtus.
Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja Priit Laaniste märkis, et tagantjärele harilikult väga keeruline tuvastada, millised olid Tamula järvel juhtunud õnnetuse täpsed põhjused. «Kuid on selge, et paat ise on väga harva ainsaks õnnetuse põhjuseks,» sõnas ta. «Tihti on õnnetuse põhjuseks mitme halva asjaolu kokkulangemine, näiteks lainetus, veesõiduki kiirus, ohutusvarustuse mittekasutamine vms.» Suur osa õnnetusi nii veel kui maismaal on tingitud ka hooletusest ja tähelepanematusest.