Riigikogu roheliste fraktsiooni aseesimehe Marek Strandbergi hinnangul tuleks seadustada nädalase tööaja vähenemine, et kompenseerida pensioniea tõusu.
Strandberg: pensioniea tõusu kompenseeriks lühem töönädal
15. juuni 2010, 18:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu võttis vastu roheliste fraktsiooni eelnõu, millega tehakse valitsusele ettepanek oktoobriks välja töötada rahvastiku tervise arengukavast lähtuv tegevuskava ja vajalikud eelnõud, tagamaks pensionireformi jaoks tegevused oodatava eluea kasvatamiseks ning tervelt elatud aastate hulga suurendamiseks. Mida see samm tähendab?
Selle ettepaneku järgi peaks valitsus sügiseks välja tulema mõnede väga selgete plaanide ja analüüsidega selle kohta, kuidas tervelt elatud aastate arvu ja oodatavat eluiga pikendada. Asi haakub tollesama pensioniea tõstmise otsusega, millega ei olnud kaasas väga veenvaid meetmeid, kuidas tagada, et pensioniga saab tõusta ja mitte selle arvelt, et pensionäre vähemaks jääb, vaid selle arvelt, et inimesed saavad täisväärtuslikuma elu otsa.
Ja kuidas te seda täisväärtuslikku elu tagaksite?
Kaasaegses maailmas on töövahendid-masinad sedavõrd arenenud, et me ei näe põhjuseid, miks normeeritud nädalane tööaeg peaks olema 40 tundi, mitte kaheksa tunni võrra lühem ehk 32 tundi. Kui vaadata ka Eestis inimeste ajakasutuse profiile, siis võib järeldada, et tegelikult ongi tõhusat tööaega 30-32 tundi nädalas ja ei rohkem. See tähendab, et tööaja ja nädalase tööintensiivsuse vähendamine on maailma tervishoiuorganisatsiooni hinnangul üks paremaid viise, millega inimese tööstressi vähendada ja sellega ka eluiga ja tervelt elatud aastate hulka pikendada.
Kas see võiks tähendada, et tulevikus oleks üks tööpäev vähem või pigem lühemaid tööpäevi?
See võiks tähendada, et oleks üks tööpäev vähem ja inimestel oleks enda ja oma lähedaste jaoks mitte ainult laupäev ja pühapäev, vaid reede, laupäev ja pühapäev. See kostub palju mõistlikumana. Töönädalat saaks vajadusel aga kindlasti ka teisiti ümber normeerida.
Kõiki töid ju ei jõua ära teha vähema ajaga ära teha?
Eesti oludes tähendaks normeeritud tööaja vähendamine ilmselt sedagi, et juurde tekib töökohti. Kuna mitte kõikidel töödel ei ole võimalik tööintensiivsust kasvatada või seda saavutada. Osades kohtades on see niigi suur ja normeeritud tööaja vähendamine tähendab ka töökohtade juurdetulemist. Tegelikult on ka see vaikimisi üks eesmärk.
Millal võiks selline plaan teoks saada?
Sellele peab valitsus oma analüüsides vastama. Riigikogu liikme või fraktsiooni võimuses ei ole selliseid analüüse tellida ega käivitada. Seal tulekski kaaluda kõikvõimalikke muutusi ja mõjusid - millisel moel mõjub ta palgatasemele, millisel moel töökohtade tekkele ja inimese tervisele, stressitasemele ja motiveeritusele. Kõik need asjad kokku pannes on võimalik tuletada otsust ka selle kohta, et millisest hetkest ja kuidas see tööaja vähenemine toimuda võiks.
Kui oktoobriks valmivad uuringud ja hinnangud näitavad, et tööaja vähendamine tähendab Eestis ka reaalset töökohtade juurdetulekut, siis selle muutuse saaks esile kutsude kiire parlamentaarse otsustamisega kasvõi 1. jaanuarist 2011.
Kas teil on siia kõrvale tuua praktikat ülemineku kohta mujalt maailmas, kui valutult või milliste mõjudega see mujal on toimunud?
Seda ma ei oska öelda, kuidas see mujal väga selgelt reguleeritud on. Paljudes arenenud riikides, kus tööviljakus on kõrge ja töö efektiivsus samuti, seal kasutatakse spontaanselt sellist lahendust, kus tööandja ise reguleerib tööaja pikkust. Soovitab näiteks inimestel kontoritöö asemel teha kodutööd.