Mart Luik: kaitsetahe on peamine

Mart Luik
, vastutav väljaandja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mart Luik
Mart Luik Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Venemaa president peab Alaskat liiga külmaks maanurgaks, et seda tasuks vallutada. Muid takistusi ei paista olevat. Alaska, värske hüüdnimega Ice Krimmi mainimine oli pigem ebaõnnestunud nali Vladimir Putini neljapäevasel telemaratonil, kuid see iseloomustab värvikalt nii kogu selle propagandashow’ atmosfääri kui ka Kremli praegust meeleolu.

Adrenaliin ja enesekindlus laes, tunneb Putin, et ammune unistus on teostumas ja temast on saanud kõigi poolt kardetud valitseja. Presidendi unenägudes võivad end ilmutada nii Pariisi väisanud tsaariarmee kui Berliini varemetes kõndivad punaarmeelased. Euroopa on mitu korda varem olnud Moskva ees põlvili.

Möödunud nädalavahetusel Ida-Ukrainas alanud konflikti sõjaline faas, kui Kiievi võimud püüdsid esimest korda organiseeritult sissetungijatele relvaga vastu astuda, oli Maidani valitsuse jaoks ebaõnnestumine esimesest hetkest. Miks? Sest ukrainlastel napib kaitsetahet. Tänapäevane sõjapidamine on hästi vahetu. Sündmuskohal üles võetud fotod ja videod viivad sind osalisena konflikti epitsentrisse, väikelinnadesse, mille olemasolust sa polnud kuulnudki.

Vaatan oma arvutiekraanilt hirmunud Ukraina sõdurpoiste nägusid, kes kuskil Kramatorski või Slovjanski kandis soomustransportööri peal lösutavad, ja nendin: kui see on kõik, mis Ukrainal on välja panna, siis on nad selle sõja juba ette kaotanud. Youtube’i riputati üles näiteks video, kus end Vene armee alampolkovnikuks nimetanud mees rivistas üles Horlivka miilitsajaoskonna isikkoosseisu. Hiljem küll selgus, et see oli end laigulisse sõjaväevormi riietanud kohalik. Suli suliks, kuid miks ukrainlastest miilitsad sellisele tüübile rivis seistes au annavad!?

Poola peaminister Donald Tusk ütles välja karmi tõe: «Putin ei lõpeta seal, kus ta tahab, vaid seal, kuhu ukrainlased tal minna lubavad. Ükski riik ega rahvas ei osale võõra territooriumi kaitsmisel enam kui see, kelle huvi see tegelikult on.» Kui riik pole valmis ennast kaitsma, ei hakka seda tegema keegi teine. Ja sel juhul agressor ka ei peatu. Ukrainas sõjakoolis õppinud kindral Ants Laaneots oli samal seisukohal: ukrainlased on olnud lubamatult leebed. Aga Euroopa? Kehtestab sanktsioonid venelaste vastu, kellel polegi Euroopasse asja. Väljaviskamise asemel võtab Euroopa Nõukogu venelastelt ära hääleõiguse! Isegi nõrguke Rahvasteliit suutis end kokku võtta ja NSVLi Soome ründamise eest oma ridadest välja heita.

Tuski öeldu kehtib samavõrd ka Eesti kohta. NATO artikkel 5 ei aita, kui me ise pole valmis ennast kaitsma. Isegi Putini endine nõunik Andrei Illarionov hoiatab: «Ärge lootke NATO-le.» Sõjatehnika on arenenud küll tormilise kiirusega, aga 21. sajandil mängib mees mehe vastu konfliktides ometi väga suurt rolli. Ja siis on küsimus väga lihtne – sa kas oled valmis oma kodu kaitsma või mitte. Ühe kaitsetahte avaldusena võiksid kõik Eesti erakonnad kutsuda oma toetajaid liituma Kaitseliiduga. Põhimõtteliselt võiks selle üleskutsega liituda ka keskerakondlased, ei tahaks uskuda, et nad kõik on seal kvislingid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles