Eestis pole enam töökorras varjendeid

Nils Niitra
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Peetri tänava varjendi uksed on laudadega kinni löödud, peale selle on linlastele nähtavad veel kaks varjendit Pargi ja Hermanni tänaval.
Tartu Peetri tänava varjendi uksed on laudadega kinni löödud, peale selle on linlastele nähtavad veel kaks varjendit Pargi ja Hermanni tänaval. Foto: Margus Ansu

Eestist kadus 20 aastat tagasi nõukogudeaegne tsiviilkaitsesüsteem, mis oli mõeldud punaeliidi ja oluliste tehaste tööliste kaitsmiseks massihävitusrelvade eest.

Riik lasi nõukogude ajal ehitatud tsiviilkaitsevarjenditel lihtsalt ära laguneda, sellal kui soomlastel on neli miljonit varjendikohta – tõenäoliselt pole Eesti valmis isegi mitte tsiviilelanike linnadest evakueerimiseks.

Selles veenis mind kõigist kõige paremini siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort, kellelt küsisin, kas oleme valmis tsiviil­elanikkonna evakueerimiseks linnadest, kui sõda algaks näiteks nädala pärast. «Peame olema valmis, meil ei ole teist valikut,» vastas ta.

Koorti sõnul otsustas valitsus juba 1990. aastate keskpaigas, et riik enam varjenditega ei tegele. «Kui vaatame tänapäeva ohtusid – näiteks seda, mis toimub Ukrainas –, siis pole varjenditega tegelemiseks ka ülemäära suurt põhjust,» lausus ta.

Varjendid pärinevad Koorti sõnul maailmasõdade ja külma sõja ajast. «Nende sõdade ajal toimusid tsiviilelanike lauspommitamised,» lausus ta.

Tänapäeval rünnatakse Koorti sõnul pigem sõjalisi sihtmärke ning hõivatakse tähtsamad võimukeskused ja kommunikatsioonisõlmed. Lausrünnet üldjuhul tema väitel ei toimu.

Koort esindab valitsuse seisukohti ning paraku markeerivad tema seisukohad tegelikult asjaolu, et varjendid lasti lihtsalt käest ära ja järelikult ei ole ka vaja. Aga sõltumatud sõjanduseksperdid Ants Laaneots, Urmas Roosimägi ja Leo Kunnas kinnitavad, et on ikka küll vaja.

«Küsimus on ju selles, kuhu ikkagi varjub tsiviilelanikkond, kuhu lähevad lapsed-naised. Varjendid kaitsevad pommitamiste ja tavalõhkepeadega rakettide eest ning kui valmistume sõjaks, peaks selle küsimuse juurde tagasi tulema,» lausus Laaneots. «Šveitsis ehitati kõik majad varjenditega, Soomes on nii palju varjendeid, et terve Helsingi võib maa alla ära peita. Meil ei ole midagi.»

Soome ehitab juurde

Soome siseministeeriumi päästeosakonnas töötav Pekka Rajajärvi on selle riigi parim varjendiasjatundja. Tema sõnul hoiab Soome korras oma vanad varjendid ja ehitab uusi juurde.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles