Praegune paavst Franciscus kanoniseerib 20. sajandi armastatuima paavsti Johannes Paulus II ja kuulutab ta 27. aprilli pühakuks.
Johannes Paulus II kuulutatakse 27. aprillil pühakuks
21. aprill 2014, 13:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Johannes Paulus II oli esimene mitte-Itaalia päritolu paavst 455 aasta jooksul ja jättis oma 26 aastat kestnud ametiajaga kirikule tugeva jälje.
Tundmatu Poola päritolu kardinali Karol Wojtyla paavstiks valimine 1978 vapustas paljusid, peagi suhtumine aga muutus, sest paavst Johannes Paulus II osutus osavaks suhtlejaks ning temast sai üks rahvusvaheliselt tuntud ja armastatud persoon. Poola päritolu tegi temast olulise isiku Ida-Euroopa iseseisvusliikumiste jaoks.
Wojtyla sündis 1920. aastal vaesesse perekonda ja õppis preestriks salaja, kommunistlike võimude kiuste. Paavst Paulus VI ordineeris ta kardinalikd 1967. aastal.
Kolm aastat pärast paavstiks tõusmist, 1981. aasta 13. mail tulistas teda Püha Peetruse väljakul türklane Mehmet Ali Agca. Viis tundi kestnud operatsiooni abil õnnestus arstidel paavsti elu päästa. Paavst taastus hämmastavalt kiiresti ja juba detsembris külastas ta oma ründajat vanglas ning kinnitas, et andestab talle. Atendaadikatseid oli veelgi, ent teistest õnnestus paavstil pääseda.
Ta suri 2005. aastal septilise šoki ja südamepuudulikkuse tagajärjel. .
Johannes Paulus II kuulutas õndsaks 1. mail 2011 paavst Benedictus XVI. Õndsaks kuulutamise aluseks sai nunn Marie-Simon-Pierre'i tervenemine 2. juunil 2005 Parkinsoni tõvest. Tema pühakuks kuulutamist alustati 2006. aastal. Paavstiga on seotud veel mitmed tunnustatud imeteod. Jose Heron Badillo paranes 1990 kehvveresusest, Colombia nunn Ofelia Trespalacios paranes paavsti õnnistusel tasakaaluhäiretest.
Johannes Paulus II valdas lisaks emakeelele 8 võõrkeelt: hispaania, inglise, itaalia, ladina, portugali, prantsuse, saksa ja vene keelt.