Õhuväe ülema kolonel Jaak Tarieni sõnul on Ämari õhubaas üle poolesaja taanlase vastuvõtuks valmis: baasi tuuakse juurde voodeid, puder võetakse menüüst maha ja läänenaabritele plaanitakse ekskursioone.
Ämari valmistub taanlaste tulekuks: rohkem voodeid, söögikordi ja personali
21. aprill 2014, 18:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks nädalat tagasi kinnitas kaitseminister Sven Mikser, et NATO toob Eestisse vähemalt neljaks kuuks neli Taani hävitajat.
Tarieni sõnul on Ämaris kiired ajad. Kaitsevägi töötab selle nimel õhubaas oleks valmis opereerima pidevalt ja ööpäevaringselt.
Ämarisse on loodud jõusaal ja ühiselamu tubadesse tuuakse teine voodi juurde, et umbes 60 taanlast baasis ära mahutada. Ka tugevdatakse teiste kaitseväe üksuste abil baasis julgeolekut.
«Me üritame neile korraldada mõned ekskursioonid ja meelelahutusüritusi. Kokkulepe on Niitvälja golfirajaga, et nad saaksid seal soodushinnaga mängida,» ütles Tarien. «Kindlasti tahame, et nad näeksid Eestit laiemalt kui vaid Ämari baasi territooriumi.»
Ka hakkab Ämari söökla pakkuma senise hommiku- ja lõunasöögi asemel ka õhtusööki ning öövalves olevatele kaitseväelastele snäkke. Hommikusöök tuleb ilmselt välja vahetada, sest puder ei ole Tarieni sõnul kõikidele nii ahvatlev nagu eestlastele. Pealegi peavad lendurid saama tugevamat hommikusööki.
Ämarisse otsitakse ja seal koolitatakse uut personali. Praegu otsitakse näiteks lennubaasi lennujuhti, autotehnikut ja meditsiinikeskuse arsti, aga ka näiteks tuletõrjujaid.
Tarieni sõnul ei tasuks Ämarisse kandideerides heituda sellest, kui teadmised õhuväest puuduvad, sest kaitsevägi koolitab kohapeal inimesed välja. Enamikel ametikohtadel on ainsaks eelduseks, et kandidaat oleks läbinud ajateenistuse.
Ka peavad töölesoovijad läbima kaitseväe üldfüüsiliste võimete ja arstliku kontrolli.
Kui palju see kõik maksma läheb, Tarien veel öelda ei julge.
Nende ettevalmistuste ja sekelduste eest saame tema sõnul vastu selle, et «ööpäevaringselt on lennukid valmis õhku tõusma. Nad on valvel Eesti õhuruumi puutumatuse kaitseks.»