Eesti kinodes esilinastus mullu 235 uut filmi, staažikas filmilevitaja Timo Diener peab nii suurt esilinastuste arvu Eesti jaoks hullumeelseks.
Homme Postimehes: filmiturg pulbitseb alaarenenud kinovõrgule vaatamata energiliselt
21. aprill 2014, 19:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskmiselt oli mullu 4,5 esilinastust nädala kohta, sellise arvu erakordsus tuleb kõige selgemini välja võrdluses nüüdisaegse tehnikaga varustatud kinode arvuga, mida on Eestis vaid üheksa.
Seda rallit on üha suurema kiirusega sõidetud 2010. aastast peale, kui kinno jõudis veel 175 uut filmi. Selle ajaga on Eesti nagu postist mööda kihutanud arenenud kinovõrguga Soomest, mille 156 kino näitasid mullu 203 uut filmi aastas. Kohe püüab Eesti kinni Rootsi, kus ekraanide hulk miljoni elaniku kohta on suurimaid Euroopas – 463 kino 816 ekraanile jõudis seal mullu 247 esilinastust.
Eestis jäi 2013. aastal tuhande vaataja piir ületamata 26 välismaiselt filmil, 1000-2000 vaatajat kogus 28 filmi.
Tšiili film «Ei» noppis tunnustust mitmelt mainekalt festivalilt ja kandideeris ka mitteingliskeelse filmi Oscarile, kuid kogus Eestis 347 vaatajat. Sergei Loznitsa Teise maailmasõja teemalist filmi «Udus» ei leidnud üles isegi mitte siinsed venelased, film kogus vaud 431 vaatajat. Wong Kar-Wai suurejooneline kung fu-film «Suurmeister» kogus 686 vaatajat.
Edasi loe homsest Postimehest või Postimees Plussist.