Muumimaailma looja varjatud tööd

Tiina Kolk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karge suplus Soome lahes. Tove Jansson suvekodus meretagusel maal Klovharu saarel.
Karge suplus Soome lahes. Tove Jansson suvekodus meretagusel maal Klovharu saarel. Foto: Erakogu

Lastega Helsingis viibides tasub võtta paar tundi, et teha Ateneumi kunstimuuseumis tutvust Tove Janssoni loominguga.

Tove Janssoni (9. VIII 1914 – 27. VI 2001) loomingu päralt on Ateneumis terve teine korrus, kus avastamisrõõmu jagub kuhjaga. Siin saab vaadata Soome ühe menukama kirjaniku ja kujutava kunstniku varasemaid ja hilisemaid teoseid, koomikseid, karikatuure, illustratsioone, raamatuid ja võrratult mitmepalgelist maaliloomingut, aga ka perekonnaalbumist pärit fotosid.

Helsingis soomerootsi kunstnike pere esimese lapsena sündinud Tove Jansson joonistas juba varases eas ja unistas maalikunstnikuks saamisest. 16-aastaselt asus ta Stockholmis tarbekunsti õppima ja kiindus kooli ajal muu hulgas monumentaalmaali. Järgnesid õpingud Soome kunstiühingu joonistuskoolis (mis tol ajal asus Ateneumi hoones) ja lühemat aega Pariisi kunstikoolides.

Tove Jansson tegi oma tööd suure pühendumusega, oli siis tegemist väikeste illustratsioonide või suurte seinamaalingutega. Juba tema noorusaastate loomingus ilmneb jutustav laad, virtuooslik pintslikäsitus ja värviarmastus. Inspiratsiooni kunsti- ja kirjandusteosteks ammutas uudishimulik looja elust enesest, reisidelt kodu- ja välismaal. Alati külastas ta ka muuseume ja tutvus sealsete väljapanekutega. Teda paelusid moodsad kunstivoolud, mille mõjutusi võib märgata juba Janssoni varajastes vaikeludes, maastiku- ja portreemaalides ning autoportreedes. Viimane ongi üks tema lemmikžanre ning Ateneumi näitusel välja pandud arvukad autoportreed näitavad noore ­autori kujunemist küpseks kunstnikuks, vananevaks naiseks. Samuti maalis kunstnik palju oma peret. 1942. aastast pärit mõjusal perepildil seisab autor oma lähedastest ümbritsetuna, mustad malenupud kui sõja sümbolid värvitud veripunaseks.

Teise maailmasõja aastad oli Soomele rasked ja  kujundasid ka Tove Janssoni kunsti sisu. Talve- ja Jätkusõja (vastavalt 1939–40 ja 41–44) ajal oli kunstielu riigis siiski küllalt aktiivne ja Janssoni esimene isikunäituski toimus just siis, 1943. aastal. Samal ajal avaldas ta pilkavaid sõjavastaseid illustratsioone ajakirjanduses, muu hulgas soomerootslaste Garm-lehes.

Tove Janssoni muumimaailm ehk tema kirjutatud ja illustreeritud esimene muumiraamat sündis samuti sõja-aastatel, pakkudes tolle aja karmides oludes pelgupaika.

Pärast sõda lõi Jansson meeleolukaid maastikke, vaikelusid ja olustikupilte, ka hakkasid teda tol ajal  tõmbama seinamaalingud. Aastakümnete jooksul tegi kunstnik neid paljudesse Soome koolidesse, haiglatesse, päevakodudesse jm, muu hulgas on ta  Teuva kiriku altarimaali autor. Lastega seotud kohtadesse maalis Jansson sageli muumiteemalisi pilte.

Näitusel eksponeeritaval freskol «Pidu linnas», mille kunstnik tegi 1947. aastal Helsingi raekoja restoranile, istub ta ise esiplaanil laua ääres, tagaplaanil valges kleidis tantsiv tumedapäine naine on aga kunstniku tolleaegne elukaaslane, teatrijuht Vivica Bandler. Lühike armusuhe ei kestnud küll kaua, aga Bandler jäi Janssoni eluaegseks sõbratariks, töökaaslaseks ja kriitikuks.

Tove Janssoni maalid said uuelaadilise sisu 1950.–1960. aastail, mil maalikunstnikku mõjutasid informalism ja abstraktsionism. Näitusel on väljas hulgaliselt ka järgmisel kümnendil selles laadis valminud maale.

Hiljem Janssoni maalimis­õhin rauges. Tema loometee  kaks viimast maali – «Autoportree» ja «Graafik» – kuuluvad näituse muljetavaldavamate teoste hulka. 1975. aastal Pariisis Cité kunstimaja külalisateljees maalitud piltides võib hoomata teatud  vabanemistunnet, «Graafik» on justkui essee Janssoni kauaaegse elukaaslase Tuulikki Pietilä tööst Pariisi ateljees.

Laste rõõmuks on näitusel muumid väljas esimestest visanditest kuni viimase pildiraamatuni. Näha saab eri aastakümneil tehtud originaaljoonistusi, raamatuid ja makette. Muumielu lavastuste-makettide autoriks on Tuulikki Pietilä.

Näitus

«Tove Jansson»

kuni 7. septembrini 2014

Ateneumi kunstimuuseumis

Soome rahvusgalerii, Kaivokatu 2, Helsingi

Avatud T ja R 10–18, K–N 9–20, L–P 10–17

Kuni 18-aastastele sissepääs tasuta

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles