Itaallanna Fiorella Fiori kutsus oma ema paari aasta eest kõrvale, et talle teatada: ta ei kavatse kunagi lapsi saada. Kuigi survet on tunda nii pere kui sõprade poolt, on Fiori endale ka pärast abiellumist kindlaks jäänud.
Üha rohkem Itaalia naisi ei taha üldse lapsi saada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sardiiniast pärit Fiori on esindab Itaalias suunda, mille kasuks otsustab üha rohkem inimesi – vabatahtlik lastetu elu. Itaalia sündimus on juba aastaid olnud madal, kuid nüüd otsustab üha rohkem ebakindla töökoha, madala palga ja hilist kooselu alustanud inimest üldse mitte lapsi saada. Veerand Itaalia naistest lõpetab sünnitamiseks sobiva perioodi lastetult – USAs on võrdluseks samasuguste naiste protsent 14 ja Prantsusmaal kümme.
Pikaleveninud majanduskriis on itaallannade pereloomissoovi veelgi vähendanud – eelnevalt on lapsesaamismõtet takistanud lasteaiakohtade vähesus ja laisad ning vähest abivalmidust üles näidanud meespartnerid.
Põhiline takistaja on siiski Itaalia keeruline tööturg – töötuse tase on kõrge, paljud noored suudavad end tööle kaubelda vaid kuni aastase lepinguga. Ligi 60 protsenti sellistest inimestest lähevad ühe töö lõppedes järgmist ajutist tööd tegema.
Sissetulekutele mõjub selline teenimisviis halvasti ning paljud itaallased elavad ka täiskasvanueas vanemate juures edasi. Lapsepõlvekodus elavad pea pooled 24-35 aastastest, USAs on sama protsent 14. «Noored itaallased jäävad oma viljaka elujärgu jooksul pikaks ajaks tütardeks ja poegadeks,» ütleb Rooma La Spienza ülikooli demograaf Filomena Racioppi
Osalt on seetõttu tõusnud ka iga, mil Itaalia naised oma esimese lapse saavad. 2012. aastal oli selleks vanuseks 31,4. 1995. aastal said veel itaallannad oma esmasündinu kätte enne 30. eluaastat.
Hilist starti mõjutab ka see, et üha rohkem 20. ja 30. elusaastatel naisi omandavad ülikoolikraade. Selleks ajaks, mil nad ülikooli lõpetavad ja kindla töökoha leiavad, tekitab neis vastumeelsust mõte, et alles kättesaadud mugavused tuleb laste heaks ohverdada – demograafid nimetavad sellist nähtust turvalisuslõksuks.
43-aastane Napoli elanik Gabriella Marino jättis lapsesaamismõtte enne kindla töökoha leidmist kõrvale. Töö ta leidis, kuid soovi last saada ei tekkinud. «Me oleme nüüd harjunud lihtsalt paar olema,»sõnab ta enda ja abikaasa kohta. «Meil on vabadus kõike teha, mida me tahame ning ma ei soovi seda praegu muuta.»