Noormeeste süüdimõistmine mõrvas jõustus lõplikult

Riigikohus. Foto: Postimees

Pärnumaa kahe noormehe süüdimõistmine mõrvas jõustus pärast pikka kohtuprotsessi esmaspäeval lõplikult, kui riigikohus ei võtnud nende kaitsjate kassatsioonkaebuseid menetlusse.

Viimati tuli Kardo Kruusmaa ja temaga koos kohtu all olnud Martin Meriranna süüasjas kohtuotsus mullu novembri lõpus, kui nende süüdimõistmise jättis muutmata Tallinna ringkonnakohus. Martin Meriranna kaitsja leidis ringkonnakohtusse esitatud apellatsioonkaebuses, et Meriranna süüdimõistmine mõrvas tulnuks tühistada ning noormees tulnuks õigeks mõista. Alternatiivina pakkus kaitsja välja, et ringkonnakohus võinuks mõrvasüü ümber kvalifitseerida raskete tervisekahjustuste tekitamiseks ning surma põhjustamiseks ettevaatamatusest.

Kardo Kruusmaa kaitsja leidis, et noormehe süüdimõistmine mõrvas tulnuks tühistada ning tema süü tuleb ümber kvalifitseerida surma põhjustamiseks ettevaatamatusest. Tallinna ringkonnakohus leidis siiski, et maakohtu otsuse muutmiseks pole põhjust.

Seepeale esitasidki süüaluste kaitsjad kassatsioonkaebused riigikohtusse, mida aga kõrgeim kohtuaste esmaspäeval menetlusse ei võtnud.

Pärnu maakohus määras mullu aprilli keskel Martin Merirannale mõrva eest kaheksa-aastase vangistuse, Kardo Kruusmaale aga 11 aasta pikkuse vangistuse. Sealjuures mõistis kohus Kruusmaa õigeks kehalises väärkohtlemises. Kannatanule tuleb kohtualustel solidaarselt tasuda ligi 400 eurot, samuti maksta riigi tuludesse sundraha esimese astme kuriteo sooritamise eest ning katta osaliselt menetluskulud.

Aprilli alguses nõudis prokurör Merirannale kaheksa ja poole aasta pikkust vangistust ning Kruusmaale 12 aasta pikkust vangistust. Samasuguse karistuse mõistis kohus noormeestele ka 2011. aastal langetatud otsusega. Otsuse jättis muutmata ka ringkonnakohus, kuid riigikohus saatis süüasja maakohtule uuesti arutamiseks.

Pärnu maakohus langetas esmakordselt otsuse 2011. aasta 12. detsembril, kui karistas Meriranda mõrva ja kehalise väärkohtlemise eest kaheksa aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega, Kruusmaa pidi aga sama süüdistuse eest vastu võtma 12-aastase vangistuse.

Oma süüd protsessi algusest peale eitanud noormehed viisid kaasuse Tallinna ringkonnakohtusse, kuid teise astme kohus leidis 2012. aasta 5. märtsil, et maakohtu otsus on igati pädev ja selle muutmiseks puudub alus.

Seejärel viisid kaitsjad süüasja riigikohtusse, mis otsustaski 2012. aasta novembris varasemad lahendid tühistada ja saata kaasuse maakohtusse uueks arutamiseks. «Kriminaalasjas olulise tunnistaja kohtuistungile kutsumata jätmise ja tema varem antud ütluste avaldamisega on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust. Eeltoodu alusel tühistab riigikohus Tallinna ringkonnakohtu ja Pärnu maakohtu otsuse ning saadab kriminaalasja Pärnu maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus,» märkis riigikohus toona.

Korrakaitsjad said veretöö kohta teate 2009. aasta ööl vastu 16. veebruari kella 1.50 ajal, kui Pärnumaal Kaismal leiti ühest talust 52-aastase mehe peksmisjälgedega surnukeha.

Politsei alustas juhtunu asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetlust ning pidas vahetult pärast surnukeha avastamist kahtlustatavana kinni Meriranna ja Kruusmaa.

Kohtueelse uurimise lõppedes esitas prokuratuur neile süüdistuse mõrvas, mille eest näeb karistusseadustik süüdimõistmisel ette kuni eluaegse vangistuse. Nooremale süüalusele ei saanuks kohus mõista siiski kümneaastasest vangistusest rangemat karistust, kuna ta oli kuriteo sooritamise ajal alaealine.