Muuli peab raamatus avaldatud valeandmete tõttu hüvitama 5000 eurot

Tiina Kaukvere
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjanik Kalle Muuli.
Ajakirjanik Kalle Muuli. Foto: Peeter Langovits

Vandeadvokaat Üllar Talviste andis kohtusse ajakirjaniku Kalle Muuli, süüdistades teda selles, et Muuli väidab oma raamatus, nagu püüdnuks Talviste Iisraeli relvatehingu raames Eesti riiki petta. Eile otsustas kohus, et Muuli peab väite ümber lükkama ning maksma Talvistele 5000 eurot hüvitist.

Harju maakohus otsustas eile rahuldada Üllar Talviste hagi Kalle Muuli vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks osaliselt.

Muuli peab otsuse kohaselt omal kulul avaldama hiljemalt 15 päeva jooksul otsuse jõustumises Eesti Ekspress ja Delfis ebaõigeid andmeid ümberlükkava teadaande.

Teadaanne peab olema järgmine: «KALLE MUULI AVALDAS ADVOKAAT ÜLLAR TALVISTE KOHTA VALEANDMEID. Raamatus «Isamaa tagatuba» avaldas Kalle Muuli peatüki pealkirjaga «Advokaat Talviste lõppmäng», milles on avaldatud järgmised tegelikkusele mittevastavad andmed: Advokaat Üllar Talviste üritas toime panna pettust; Advokaat Üllar Talviste üritas saada rahalist kasu Israeli relvatehase TAAS poolt Eesti riigile pakutud kompromissist.

Samuti mõisteti Muulilt välja mittevaraline kahju summas 5000 eurot Üllar Talviste kasuks. Menetluskulud jäeti 85 protsendi ulatuses Muuli kanda, 15 protsendi ulatuses Talviste kanda.

Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.

Kalle Muuli kinnitas Postimehele, et ei ole otsust veel ise lugenud, kuid on sellega siiski kursis. Muuli toonitas, et kohtuotsus ei ole veel jõustunud ning 30 päeva on aega, et otsus edasi kaevata.

«Selle otsuse teeme kuu aja jooksul, kindlasti mitte täna, homme ega ülehomme,» nentis Muuli. «Kindlasti ei olnud see ootuspärane otsus, muidu me ei oleks hagejale vastu vaielnudki,» lisas ta.

Talviste nentis samuti, et ei ole kohtuotsust veel lugenud, ent on põhimõtteliselt sellega kursis. «Muuli arvelt ma elatist ei soovinud saada, see oli ikkagi põhimõtte küsimus – kui midagi mõista annad või vihjad, siis peab selle eest ka vastutama,» kommenteeris Talviste.

Üllar Talviste advokaat Olavi-Jüri Luik kinnitas, et otsusega ollakse rahul ning valede faktiväidete ümberlükkamine on saavutatud.

Vandeadvokaat Üllar Talviste andis kohtusse ajakirjanik Kalle Muuli, süüdistades teda selles, et Muuli väidab oma raamatus, nagu püüdnuks Talviste Iisraeli relvatehingu raames Eesti riiki petta.

2002. aastal käisid Eesti Vabariigi ja Iisraeli relvatehase IMI vahel läbirääkimised selle üle, mis summas peab tehas maksma Eestile tagasi intresse, mida Eesti 1990. aastate alguses sõlmitud relvatellimuse eest üleliia tasunud oli. Muuli kirjutab oma raamatus «Isamaa tagatuba», et Talviste kohtus 2002. aasta suvel kaitseministeeriumi advokaadina Radissoni hotellis IMI esindajatega.

Vaidlus käiski selle ümber, kas Kalle Muuli raamatust võib aru saada nagu Talviste üritaks läbi viia pettust ja saada sellest tulu.  Talviste luges selle välja järgmisest lõigust:

2002. aasta juuni lõpus istusid Tallinnas Radissoni SAS hotellis nõupidamise laua taha neli IMI esindajat. Nende vastas võtsid koha sisse advokaadid Beevor ja Talviste. Ootamatult soovitas Talviste pärast seda kohtumist oma kliendil Sven Mikseril sõlmida IMIga kokkulepe summas 600 000 dollarit pluss 50 000 seni kantud kulusid. Kokku 650 000 dollarit. IMI finantsdirektor Michael Biran oli kokkuleppe juba alla kirjutanud. Oleks piisanud Sven Mikseri allkirjast ja Eesti riik oleks kaotanud 1,1 miljonit sellest 1,75 miljonist dollarist, mis Londoni arbitraaž 2003 lõpus Eesti kasuks välja mõistis. Mikser ei läinud liimile. Ta ei kirjutanud kokkuleppele alla. Noore ministrina ei näinud Mikser pettust ise läbi, kuid kaitseministeeriumis leidus inimesi, kes jõudsid teda viimasel hetkel hoiatada. Kelle vahel oleksid pettuse õnnestumise korral jagunenud need 1,1 miljonit dollarit, pole vist raske oletada.

Teksti hinnanud eksperdid jõudsid erinevatele seisukohtadele. Üks neist ekspertidest oli Tartu Ülikoolis ajakirjanduse õppejõuna tegutsev Priit Pullerits, kes leidis, et tekst on mõtteline tervik ning lauseid tuleb vaadata kogu peatüki kontekstis.

Kogu peatüki põhjal tuleb Pulleritsu hinnangul välja, et kaitseministeeriumi alttõmbajaks ja raha väljapetjaks oli IMI, siis ei ole võimalik Muuli kirjutatust nii aru saada, nagu oleks pettuses osalejaks Talviste, kes oli ju kaitseministeeriumi palgatud advokaat.

Tallinna Ülikooli rakenduslingvistika professor, tekstianalüüsi ainete lektor ja õiguskeele- ja tõlgenduse ainete lektor Krista Kerge seda seisukohta ei jaganud. Tema hinnangul võis tekstist aru saada justkui oleks Talviste üks neist, kes pettusest kasu saaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles