Viljandimaal on viimaste aastate jooksul tehtud euroliidu toetusraha kaasabil põhjalikud arendus- ja laiendustööd nii Männimäe ettevõtluspiirkonnas kui ka Kantermaa tööstuspiirkonnas. Positiivseid tulemusi saab mõõta nii piirkonnas paiknevate ettevõtete laienemisplaane kui ka töötajate arvu ning palga kasvunumbreid vaadates.
«Viljandi linn soovib pakkuda oma kogukonna liikmetele ja külalistele parimat keskkonda elamiseks, töötamiseks, õppimiseks ja vaba aja veetmiseks,» kinnitab Viljandi linnavalitsuse arenguspetsialist Lauri Alver. Selle saavutamise üheks osaks on suurte eurotoetust kaasavate projektide ettevalmistamine ja korraldamine, et muuta tänapäevasemaks piirkondi, kus asuvad kodumaised ja välismaised tootmisettevõtted.
«Oluline eesmärk on toetada ettevõtlust,» lisab Alver. «Linn on näinud vaeva, et meie inimestele oleks tagatud meeldiv, puhas ja turvaline ettevõtluskeskkond.»
Viljandi on küsinud toetusraha piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest. Nii Männimäe ettevõtluspiirkonna arendamise kui ka Kantermaa tööstuspiirkonna laiendamise projekte on toetatud siseministeeriumi väljatöötatud meetmest, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Tehtavad tööd on mahukad ja toimuvad mitmes etapis.
«Kindlasti on kõik ettevõtluspiirkondadesse tehtud investeeringud suure positiivse mõjuga,» kinnitab Alver. «Kõikide arenduste juures on oluline töökohtade arvu kasv ning ka olemasolevate töötajate töötasu kasv – seda mõõdame laekunud sotsiaalkindlustusmaksu alusel.» Männimäe piirkonna arendamise mõju tulemusel luuakse kokku pea 250 töökohta. Tänu Kantermaa kummalegi projektile võib prognoosida ligi 350 töökoha lisandumist.
Männimäe arendamine on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse regionaalarengukeskuse arenduskonsultandi Märt Jõgi sõnul toimunud kahes etapis ja mõlemad projektid on nüüdseks ellu viidud.
Esimeses etapis rajati tänavalõik Reinu põik ehk Reinu tee läbimurre Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia maanteele, teises järgus rajati Reinu tee pikendus ja ühendati Riia maanteega. «Mõlemad teed on rajatud läbi linna servas asuva tühermaa eesmärgiga kasutusele võtta linnale kuuluvad tööstusmaa reservalad,» selgitab Jõgi. «Logistiliselt on asukoht väga hea.»
Projekti elluviimine on tema sõnul aidanud kaasa ka linnaruumi korrastamisele ja liikluse rahustamisele piirkonnas – rasketransport on suunatud linnast välja. «Märgatavalt on paranenud liiklusohutus, inimeste pääsemine tööle, kuna kompleksselt rajati kõnni- ja kergliiklusteed.»
Piirkonnas paiknevad linna suurematest ettevõtetest AS Viljandi Aken ja Uks, Dold Puidutööstus AS ja Trafox Eesti OÜ. Piirkonda on Viljandi kesklinnast ümber asumas ka Cleveron OÜ, millel valmib selle aasta suvel uus, avar ja moodne tootmishoone. Neile on Jõgi sõnul järgnemas kohe ka tootmist laiendav Bed Factory Sweden OÜ.
Kantermaa arendamiseks on üks projekt lõppenud, teise etapi tööd algavad Jõgi sõnul selle aasta mais. «Liigniisked alad Metsküla tee ääres ja Metsküla tee enda vilets olukord on pärssinud olemasolevate teeäärsete ettevõtete laienemist ja maade kasutusele võtmist – piirkonnas asuvad ka kaks perspektiivset arendusvõimalustega krunti,» selgitab Jõgi eesootavate tööde tähtsust.
Raua tänavaga paralleelselt ehitatakse kõnnitee, Metsküla teel vahetatakse osaliselt välja külmakerkeline muldkeha, tee tehakse laiemaks ja see saab uue asfaltkatte, samuti rajatakse sademevee äravoolusüsteemid ning paralleelselt teega luuakse valgustatud kergliiklustee.
«Viljandi puhul hakkab silma, et sinna on koondunud märkimisväärsel hulgal väliskapitalil põhinevaid ettevõtteid,» räägib Jõgi. «Projektidega on loodud head võimalused piirkonna edasiseks arenguks, ettevõtted arenevad ja neid on juurde tulemas, otsitakse linnas ja piirkonnas võimalusi laienemiseks ning uute hoonete rajamiseks,» selgitab ta.
«Piirkondade arendamisega on kaasnenud ka teised head mõjud – linnaruumi korrastamine, liikluskorralduse ja -ohutuse ning inimeste liikumisvõimaluste paranemine, ehk kokkuvõtvalt ikka kõik selles suunas, et elukeskkond muutuks paremaks ning tekiks ja jätkuks ettevõtteid, mis inimestele tööd annavad.»
Reformierakondlasest siseminister Hanno Pevkur peab ettevõtluse arendamist regionaalpoliitiliselt üheks prioriteediks ja nendib, et Euroopa tõukefondide kaudu on võimalus igal omavalitsusel palju ära teha selleks, et ettevõtluse edendamise kaudu tekiks kohalikele elanikele uusi töökohti. Pevkuri meelest on tähtis, et ettevõtjatel oleksid soodsad võimalused tegutsemiseks ka väljaspool suuremaid linnu. Viljandi linn on siinkohal hea näide.
«Iga loodud töökoht on väärtus ja mul on tunne, et Viljandisse suunatud vahendid on läinud õigesse kohta,» tõdeb minister ning lisab, et inimese jaoks on kõige tähtsam see, et tööd jätkuks ja leib oleks laual.
Minister valgustab ka järgmise aasta algusest käivituva toetusperioodi meetmete põhimõtteid: «Järgmise eurorahade toetusperioodi prioriteediks on töökohtade loomine ja inimeste tööle aitamine.»
Arenevasse Viljandisse on oodatud just arukad, suuremat kvalifikatsiooni nõudvad ja lisandväärtust tekitavaid töökohti loovad ettevõtted, teeb Jõgi kokkuvõtte.
«Tuleb tunnistada, et linna oma eelarvelistest vahenditest sellise mahuga investeeringuid teha poleks suudetud,» räägib arenguspetsialist Lauri Alver ja avaldab samas lootust, et kõik ettevõtluspiirkondadesse tehtud investeeringud on suure positiivse mõjuga.
Männimäe ettevõtluspiirkonnas on enampakkumisel müüdud kolmest linnale kuulunud kinnistust kaks ning üks ootab veel ettevõtjat, kes sooviks sellesse piirkonda investeeringut teha. «Ehk siis – arenemiseks ruumi on,» lisab Alver.
Kantermaa ettevõtluspiirkonnas linnale kuuluvaid kinnistuid Alveri sõnul pole, kuid seal tegutsevad ettevõtted on kiiresti arenemas ning selle toetuseks on algatatud projekt, et muuta see piirkond inimestele turvalisemaks.