Riigikaitse nõukogu toetas heidutuse esiplaanile tõstmist

Helen Mihelson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikaitse nõukogu märtsikuine kohtumine.
Riigikaitse nõukogu märtsikuine kohtumine. Foto: Peeter Langovits / Postimees

«Ukraina kriis on esitanud uusi nõudeid meie riigiülesele juhtimisvõimele, sisejulgeolekule ja sõjalisele kaitsele,» tõdes president Toomas Hendrik Ilves täna riigikaitse rõukogus, kus arutati vahekokkuvõtteid pea kaks kuud kestnud Ukraina kriisis toimunust ning tehti järeldusi Eesti riigikaitse jaoks.

«Oluliseks märksõnaks uues olukorras on veenev ja konkreetne heidutus, mille üheks osaks on NATO ja liitlaste nähtav ning pikaajaline sõjaline kohalolek Balti riikides. Heaks näiteks sellest on peatselt Eestisse saabuv Ameerika Ühendriikide õhudessantbrigaadi kompanii ning Balti riikide õhuruumi turvavate NATO hävituslennukite arvu mitmekordistamine,» vahendas presidendi kantselei Ilvese sõnumit.

Riigipea lisas, et heidutus sõltub ka meist endist: kui palju oleme valmis tegema sõjalise kaitse kulutusi ning kas poliitikute otsused on kaalutletud või langevad populismi. «Julgeolekuteema läheb Eesti kodanikele praegu kõige enam korda ning tõenäoliselt domineerib kõik eelolevad kaksteist kuud. Soovitaksin poliitikutel sellega arvestada,» lausus riigipea.

Eesti juhtkond sai üksikasjaliku ülevaate sellest, milline on tänane ohupilt Ukraina ümber ja Balti regioonis ning millised võiksid olla stsenaariumid edaspidiseks.

Riigikaitse nõukogu on nõuandvaks organiks presidendi juures. Nõukogu koosseisu kuuluvad riigikogu esimees, peaminister, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister ja kaitseväe juhataja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles