President Toomas Hendrik Ilves rõhutas küberkonverentsi avakõnes, et enne vastumeetmete üle otsustamist tuleb esmalt kokku leppida, kuidas rünnakut küberruumis määratleda.
Ilves: küberrünnaku määratlus tuleb selgeks teha
16. juuni 2010, 16:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Toomas Hendrik Ilves avas täna kolmanda rahvusvahelise konverentsi, mille korraldas NATO Kooperatiivne Küberkaitse Kompetentsikeskus Tallinnas. Avakõnes puudutas president Ilves muuhulgas küberrünnakute asümmeetria teemat.
President Ilvese sõnul on tänaseks kübermaailmas juba aset leidnud tegelikke või ärahoitud agressioonijuhtumeid rahvusriikide vastu «Kui need oleksid toimunud kineetiliste relvadega, oleks NATO seisnud silmitsi vähemalt artikkel 4 või artikkel 5 stsenaariumiga,» ütles Ilves.
Ent presidendi hinnangul puudub meil kontseptsioon, kuidas määratleda agressiooni küberruumis või kuidas see küberruumi jaoks ümber mõtestada. Ta selgitas, et me ei suuda siduda seda selgelt ühegi poliitilise jõuga; meil puudub reageerimisdoktriin, mida rakendada juhul, kui teame, kes agressiooni toime pani; me ei ole tegelenud asümmeetria võimalusega, see tähendab küsimusega, mida teha siis, kui sõjalise akti paneb toime üksnes väike häkkerite rühm.
«See tähendab, et enne kui saame rääkida küberkaitse ja kübersõja riist- ja tarkvaralisest poolest, peame jõudma kontseptuaalse konsensuseni,» ütles Ilves.
Arvutiseerimisest ja internetiseerimisest rääkides märkis president Ilves, et kuna oluline infrastruktuur, elektrivõrk ning transpordi- ja mobiiltelefonivõrgud on nii läbipõimunud ja Internetiga seotud, on iga avatud ühiskond haavatav. «Kuivõrd meie kriitilise tähtsusega infrastruktuur on ka riikideülene, vajame ka selle kaitsmisel riikideülest lähenemisviisi. Me peame muutma oma riigiülese arvutitest sõltuva kriitilise infrastruktuuri vastupidavaks, s.t kui mitte läbitungimatuks, siis vähemalt kaitsma seda maksimaalselt rünnakuohtude eest,» rõhutas president Ilves.
Küberkonverents toob kokku üle 300 arvutiturbespetsialisti 39-st riigist. Avaliku ja erasektori eksperdid ja teadlased arutavad küberjulgeoleku küsimusi kolmes paralleelses teemavaldkonnas, milleks on strateegia, õigus ja tehnoloogia. Peaesinejate hulgas on tunnustatud krüptograaf Bruce Schneier ja USA presidendi endine küberjulgeolekunõunik Melissa Hathaway. Küberkonverents ühendab kaks kõrgetasemelist CCD COE poolt 2009. aastal läbiviidud üritust: juunis toimunud kübersõja konverentsi ja septembris toimunud õigus- ja poliitikakonverentsi. Konverents lõpeb reedel, 18. juunil.
Kooperatiivne Küberkaitse Kompetentsikeskus on NATO poolt akrediteeritud rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb küberjulgeoleku alase hariduse, nõustamise, saadud õppetundide analüüsimise ning teadus- ja arendustegevusega. Keskuse missiooniks on suurendada NATO, NATO liikmesriikide ja partnerite küberkaitse alast võimekust, koostööd ja teabevahetust.