Täna möödub armeenlaste genotsiidi algusest 99 aasta ning see on toonud uuesti pinnale Türgi ja Armeenia erinevad nägemused sellest verisest ajaloosündmusest.
Türgi vabandas Armeenia ees 99 aasta hiljem
Aastapäeva eel nentis Armeenia president Serzh Sarkisian, et Türgi ei ole seni armeenlaste massitapmist omaks võtnud, edastab AFP
Eile sõnas Türgi peaminister Recep Tayyip Erdoğan, et Türgi vabandab 99 aasta tagasi juhtunu pärast. Ta on läbi aegade esimene Türgi peaminister, kes seda teinud on.
Samas ei tunnistanud ta ikkagi, et türklased viisid armeenlaste seas läbi genotsiidi, vaid see oli lihtsalt osa Esimesest maailmasõjast.
Erdoğani arvates ei peaks kaua aega tagasi juhtunut pidevalt meelde tuletama ning leidma selles ettekäänet Türgi vihkamsieks.
Sarkisian rõhutas oma sõnavõtus, et Armeenia ei pea Türgit oma vaenlaseks. Ta ei viidanud samas mitte sõnagagi Erdoğan vabandusele.
Paljud lääneriigid on seisukohal, et Türgi Ottomanide impeeriumi juhid hävitasid aastatel 1915 – 1917 järjekindlalt armeenlasi.
Ottomanide valitsus deporteeris armeenlased oma impeeriumi idaosadesse, mis asuvad praeguse Armeenia lähedal.
Armeenia ajalooallikate andmetel kaotas elu umbes 1,5 miljonit armeenlast. Türgi andmetel on tegemist liialdusega ning hukkunuid oli vaid viiendik nimetatud arvust. Samuti ei olnud tegemist genotsiidiga.
Lisaks armeenlastele kaotasid elu tuhanded kreeklased ja süürlased, kes samuti elasid Ottomanide riigi aladel.