Riigikogu muutis Pärnu kuurordielevandi juhtumi tõttu seadust

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuurordielevant Pärnu rannas.
Kuurordielevant Pärnu rannas. Foto: Ardi Truija

Riigikogu võttis täna 79 häälega vastu Pärnu kuurordielevandi juhtumist ajendatud veeseaduse muudatused, mis lihtsustavad puhke- ja spordirajatiste ehitamist vette.

Seaduse kohaselt peab rajatiste vette ehitamiseks olema hoonestusluba, mille taotlust ei saa praegu aga menetleda, kui sama ala suhtes on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus või maakonnaplaneering. Suvel tekkisid seetõttu probleemid ka Pärnu supelranda rajatud kuurortielevandi atraktsiooniga, sest maakonnaga piirneva veekogu suhtes on algatatud maakonnaplaneering ja enne selle kehtestamist ei saa ühtki hoonestusluba menetlusse võtta.

Märtsis algatas valitsus seadusemuudatuse, et muuta supelrandades kaldaga ühendamata spordi- ja puhkuserajatistele hoonestusloa andmise reegleid paindlikumaks. Muudatuse kohaselt saab majandus- ja kommunikatsiooniminister hoonestusloa menetluse algatada ka siis, kui sama ala suhtes on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus või maakonnaplaneering. Seadus jõustub päev pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Reformierakonda kuuluv Andrus Ansip ütles riigikogus, et seaduse jõustumisel võib minister algatada lastele liulaskmiseks mõeldud elevandi Pärnu rannavette paigutamise menetluse vaatamata pooleliolevale maakonnaplaneeringule. Siiski ei muuda täna vastu võetud seadus tema sõnul arvamuste küsimisega seonduvat ja nii peab hoonestusloa menetleja enne menetluse algatamist või algatamata jätmist ära kuulama keskkonna-, kaitse- ja siseministeeriumi ning veeteede, lennu- ja muinsuskaitseameti arvamuse.

Ansip märkis, et Pärnu kuurortelevandi tarvis on kõik kooskõlastused olemas, näiteks lennuamet andis elevandile oma kooskõlastuse juba mullu 18. oktoobril. «Ilmselt ministrite vahetusest tingituna, aga võib-olla ka tingituna soovist kuurortelevandi probleemi lahendamiseks võimalikult vähe seadust muuta, jääb võimalike uue elevantide vette panemisel kehtima lennuametilt ja kaitseministeeriumilt arvamuse küsimise nõue,» ütles ta ja nimetas nende asutuste seost kuurordielevantidega küsitavaks.

Tema hinnangul võiks seadus jätta arvamuse avaldajate ringi vabaks, seda enam, et seaduse järgi peab arvamusi küsima mitte taotleja, vaid hoonestusloa menetleja ehk majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

«Mõttekas oleks kõik asutused nimeliselt seadusest välja võtta ning sõnastada säte abstraktsemalt, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium küsib asjaomaste asutuste arvamust. Nii saab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium paindlikumalt vaadata, kelle arvamus võib olla vajalik, niinimetatud kuurordielevant on ju ainult üks võimalik näide,» rääkis Ansip riigikogus ning soovitas valitsusel asuda kohe välja töötama vähem bürokraatlikku veeseadust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles