Rõivas: jäälõhkujale kulutatud raha uurimiseks tuleb aega anda

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jäämurdja Botnica.
Jäämurdja Botnica. Foto: Toomas Huik

Peaminister Taavi Rõivas ütles jäälõhkuja projekteerimisele raisatud raha teemat kommenteerides, et vanade otsuste uurimiseks tuleb uuele majandusministrile aega anda.

«Eks uus majandusminister saab seda teemat põhjalikult analüüsida,» ütles Rõivas, et tema informeeritus teemast pole Postimehe artiklis kirjutatust palju detailsem.

Tänane Postimees kirjutas, et riik raiskas vähemalt 700 000 eurot arktilise jäälõhkuja projekteerimisele, mida kunagi ei ehitata. 2007. aastal tehti riigihange, et tellida võimas jäämurdja sellise jääklassiga, mis võimaldaks tegutseda Arktikas. Laeva ehitus jäi aga katki. Samas on riik maksnud riigihanke võitjale, Soome firmale Aker Arctic Technology firmale juba tehtud projekteerimistöö eest 550 000 eurot, 150 000 eurot moodustab aga lepingu enneaegse lõpetamisega kaasnev trahv. Lisaks on Eesti maksnud ettevõttele ettemaksuna veel 947 000 eurot, mille firma on lubanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Eero Pärgmäe väitel suusõnalise kokkuleppe järgi tagasi maksta.

«Need on üksjagu pikalt tagasiulatuvad otsused ja selleks, et ülevaadet saada nii varem tehtud otsuste reaalsest mõjust maksumaksja rahakotile kui ka sellest, kuidas edasi minna, anname pisut aega majandusministrile, et teemaga ennast kurssi viia. Küllap ta siis esitab vajadusel valitsusele edasise tegevusplaani,» ütles Rõivas.

«Selle pärast nüüd muretsema ei pea, et jää saab Eestis ikkagi lõhutud. See laev, mis on ostetud, suudab ikkagi tagada Eesti, eriti Tallinna ümbruse kõige olulisemate sadamate jäämurdmise,» lisas Rõivas.

«Iga kord, kui kuskil tehakse otsuseid, mis tagantjärgi vaadatuna või otsuse tegemise ajal hinnatuna on riigile kahjulikud, tuleb analüüsida, miks sellised otsused tehti, kas neid tehti heas usus või oli seal midagi muud. Järeldused ja õppimine otsuste vigadest on vajalikud,» kinnitas peaminister.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles