VÄLJAKUTSE: Kolmandik töövõimetuspensionäridest on psüühikahäirete või vaimuhaigusega, kellele sobiva töö leidmine saab tööhõivereformi üheks keerulisemaks ülesandeks.
Anžela ei kuule hästi ja ta ei oska ei lugeda ega kirjutada, kuid ta suudab mõne päevaga punuda kümmekond paberikorvi ja toimetada seejuures oma kodus, vaimupuudega inimeste külas kui hoolas perenaine.
Need ilusad paberkorvid on Anžela juhendajate, Tapa Kodu töötajate väljamõeldud nutikas käsitööidee: ajalepaberist tuleb keerutada nn korvivitsad, need kokku punuda ning üle värvida või lakkida. Anžela korvid sobivad kas või igasse koju või kontorisse, aga need pole masstoodang ja neid müüakse erihooldekodusid pidava AS Hoolekandeteenuste sihtasutuse Hea Hoog kaudu vahel laatadel või mõnes vaimupuudega inimeste eripoes.
Anželaga sarnaseid vaimupuudega või vaimuhaige diagnooosiga inimesi on üle 4000 ehk umbes viis protsenti kõigist töövõimetuspensionäridest. Neist pooled elavad erihooldekodudes.
Tööisu Põllu Kodus
«Kas ma tulin hästi toime? Jätsin hea mulje?» küsib veidi lihtsameelne, aga tubli Rašit pärast intervjuud ajalehele. Tapa Põllu kodu elanik Rašit on vaimunõrkuse tõttu töövõimetuspensionär, võtnud tugiisiku abil end töötukassas arvele ja käib tööharjutusel. Ta unistab kojamehe-, sigala- või laudatööst.
«Oleks väga ilus, kui kõik meie maja 25 elanikku saaksid tööl käia, aga neile on vaja kohandatud töökohta – enamik ei saa kaheksast viieni töölkäimisega hakkama,» räägib Tapa Põllu kodu toetatud töö tegevusjuhendaja Heili Tammemägi.
Tapa Põllu kodus elavad vaimuhaiguste diagnoosiga mehed-naised. Vaid ühel neist, Augustil on püsiva lepinguga töö – ta on kojamees.
Ka Marko käib tööl – erinevatel ehitustel lihttööd tegemas, aga mitte püsilepinguga. Tema tööandja Marko Karu on ühe Põllu kodu töötaja tuttav – tööandjad, kes soostuvad nõrga vaimuga inimesi tööle võtma, on enamasti siinsete töötajate isiklikud tuttavad või sugulased.
Tapa hoolekandeasutuste juhataja Sigrit Jürgenson mõistab tööandjate kimbatust. «Meie inimeste nõrk koht on see, et nad teevad küll korralikult tööd, mis neile selgeks õpetatud, aga kui tekib takistus, siis nad ei oska ise otsustada, mida edasi teha,» selgitab Jürgenson.
«Esialgu tööhõivereform meie inimesi ilmselt otseselt ei puuduta, aga on väga hea meel, et arusaamast, et ka vaimupuudega inimesed võiksid tööd teha, räägitakse tänu sellele reformile valjusti,» ütleb AS Hoolekandeteenused juhataja Maarjo Mändmaa. «Jätkame oma tegevusi ja koostööd töötukassaga sõltumata reformist ning plaanime ka Euroopa Liidu fondidest raha oma tegevuste jaoks saada,» lisab Mändmaa.
Loe pikemalt laupäeval Postimehest või Postimees Plussist!