Venemaa tahab takistada Ukraina presidendivalimiste läbiviimist, rääkis Soome Aleksandri Instituudi Vene-ekspert Hanna Smith rahvusringhäälingu YLE hommikuprogrammis «Aamu-TV».
Ekspert: Venemaa tahab takistada presidendivalimiste läbiviimist Ukrainas
28. aprill 2014, 10:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tema sõnul viitab Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlejate röövimine separatistide ebakindlusele Venemaa toetuse pärast. Nende eesmärgiks oli ka Ukraina armee edasiliikumise peatamine Slovjanskis.
Smithi sõnul tahab Venemaa, et Ida-Ukrainas tekiks kodusõjaga sarnanev situatsioon.
«Siis on olukord tasakaalust väljas ja kontrollimatu. Kiievi valitsus näib halva ja ebaseaduslikuna. Nii saaks takistada presidendivalimiste läbiviimist. Paistab nii, et Venemaa pole rahul ajagraafikuga, vaid püüab korraldada asju selliselt, et presidendi- või parlamendivalimised toimuks alles sügisel. Esmalt tuleks hääletada regioonide uue staatuse või põhiseaduse üle. See on üheks motiiviks,» jutustas ekspert.
Praeguste plaanide järgi toimuvad erakorralised presidendivalimised 25. mail.
Smith rõhutas, et Venemaa ei taha kasutada Ida-Ukrainas sõjalist jõudu esmajärjekorras. «Võib-olla see, kui kergelt saadi Krimm omale, andis venelastele veidi kõvera pildi ja liiga palju enesekindlust, et Ida-Ukrainas saadakse hakkama ilma relvadeta.»
Vene-eksperdi sõnul mängib Venemaa tavaliselt välis- ja julgeolekupoliitikas kahtede kaartidega. Riik toetab üheaegselt nii kriisi leevendamist lepingutega kui ka Ida-Ukraiona separatistide pürgimusi.
«Püütakse leida traditsioonilisi diplomaatilisi lahendusi kokkulepete kaudu. Samas ei järgita traditsioonilisi diplomaatilisi teid üldse ja kasutatakse omi meetodeid, millega tugevdatakse Venemaa enda positsiooni läbirääkimisel.
Smithi arvates ei saa rääkida Ukraina kriisi leevendamiseks Genfis sõlmitud kokkuleppe rikkumisest, kuna lepe pole tegelikult üldse jõustunudki. «Sel ajal oli tegemist olulise asjaga. Pinge on konflikti ajal suurenenud ja veidi alanenud ning tollel hetkel see vähendas pingeid, mistõttu sai lihavõtted mööda lasta.»
Tema sõnul oli lepingu jõustumise võimalused juba alguses nõrgad, kuna puudusid detailid ja tähtajad.
OSCE vaatlejate röövimine 25. aprillil ja nende näitamine meedias eile ei sobi kokku Vene huvidega. Eksperdi sõnul räägib see venemeelsete separatistide närvilisusest ja nende seas valitsevast teadmatusest.
«Seal on mõningane ebakindlus, et mida Venemaa praeguses olukorras tahab ja kas see tuleb neid aitama. Üks separatistide motiividest on OSCE vaatlejate vahetamine Kiievist kinni peetud võitlejate vastu. Tahetakse ka näidata, et me kontrollime olukorda ja suudame seda teha.»
Venemaa on ähvardanud, et saadab Ida-Ukrainasse «rahuvalvajaid», kui tema huve ohustatakse. Venemaa vaatab olukorrale nii, et tal on selleks vastavalt rahvusvahelistele seadustele õigus. Smithi sõnul oleks Vene sõdurite Ukrainasse saatmise puhul tegemist okupatsiooniga, vaadaku siis Venemaa seadust kuidas tahab.
Smithi oletusel pole lääs ka sellises olukorras valmis sõdurite saatmiseks Ukrainasse. «NATO kaitseb jah oma piire, kuid sõdima ei lähe. Ukraina armee on näidanud üles aga otsustusvõimetust.»