Endised kaitseministrid Urmas Reinsalu ja Jaak Aaviksoo kinnitasid ühisavalduses, et Ameerika Ühendriikide sõjaväeüksuse saabumine Eestisse on samm, mis tingimusteta kasvatab reaalselt Eesti julgeolekut.
Endised kaitseministrid: Eesti võiks kaaluda NATO keskuse rajamist
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
28. aprill 2014, 15:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ühendriikide sõdurid Eesti pinnal on Eesti sõdurite relvavennad. Me kaitseme ühiselt Eesti vabadust ja ühiselt jagatud avatusi,» seisab Isamaa ja Res Publica Liidu liikmetest kaitseministrite ühisavalduses.
«Me tunnustame Ühendriikide valitsuse otsust suurendada sõjalist kohalolekut Eestis. Eesti kaitseväelased on panustanud liitlaskohuse täitmisese rahvusvahelistel missioonidel, nüüd tulevad liitlased oma sõjalise jõuga Eestile appi.»
Venemaa agressioonist tingitud täiendava julgeoleku vajadus meie regioonis jääb kaitseministrite kinnitusel püsima. Eesti kõige olulisem ülesanne on panustada rahvusliku julgeoleku suurendamisse. «Meie eluline huvi on, et Ühendriikide sõjaline kohalolek Eestis jääks püsivaks. Selleks peame seadma eesmärgiks, et Eestis paikneks Ühendriikide alaline sõjaväeline üksus. Vastuvõtva riigina peame tagama kõik vajalikud tingimused selle ettepaneku teostamiseks.»
Endised ministrid pakuvad välja, et nimetatud alalise üksuse eesmärk oleks täita kiirreageerimisülesandeid. «Eesti võiks kaaluda NATO keskuse rajamist, mis võimaldaks koos nimetatud üksusega treenida NATO riikide sõjalist võimekust Ida-Ukraina tüüpi asümmeetriliste kriiside sõjalisel tõrjumisel.»
Samaaegselt liitlassuhete arendamisega peab panustama muutunud julgeolekuoludes Eesti sõjalise võimete senisest kiiremasse arengusse. «Kutsume üles vaatama üle kümneaastase riigikaitse arengukava ning planeeritust kiiremas tempos arendama kahe brigaadi täielikku varustamist ning tõstma Eesti sõjalist kiirreageerimissuutlikkust,» seisab endiste kaitseministrite avalduses.
Kaks protsenti riigikaitsele on eesti rahva ühine pingutus Eesti kaitsmiseks. Täna ei tohi Aaviksoo ja Reinsalu kinnitusel klammerduda sellesse numbrisse kui ülempiiri. «Olemuslikult muutunud olud eeldavad meilt otsustavat tegutsemist. Peame olema valmis lähiajal investeerima riigikaitsesse enam, kui enne Vene-Ukraina sõjalist kriisi. Me ei tohi kaotada aega. Suhetes tänase Venemaaga maksab jõud ning tugev signaal ühtsest tegutsemisest.»