Euroopa Liiduta oleks Eesti viiendiku võrra vaesem

Illustratsioon: Pm

Sellisele järeldusele jõudsid aprillis majandusteadlased Nauro Campos, Fabrizio Coricelli ja Luigi Moretti, kes kasutasid analüüsis meetodit, millega võrreldi riikide reaalset sisemajanduse kogutoodangut inimese kohta näitajatega juhul, kui nad poleks tol aastal liikmeks saanud.

Selle arvutamiseks lõid teadlased iga riigi kohta teisiku ELi mittekuuluvatest maadest. See, kuidas muutus teisikriigi SKT, annabki aimu, kuidas läinuks iga liikmesmaa majandusel ilma euroliiduta. Hüpoteetiline Eesti majandus moodustati Horvaatia (69 protsenti), Hiina (14 protsenti), Colombia (8 protsenti), Tšiili (7 protsenti) ja Türgi (2 protsenti) majanduse kombinatsioonina.

Uurijad avastasid, et Eesti puhul avaldus ootusefekt: meie majanduskasv sai tõuke 1997. aastal, see on aasta enne, kui kirjutati alla assotsiatsioonileping ELiga.

Kümneaastase ajavahemiku (1998–2008) keskmine tegelik SKT inimese kohta oli viiendiku võrra suurem kui hüpoteetilisel Eestil, mis ei astunud ELi liikmeks. Samal ajal liitunuist edestavad Eestit vaid Läti, kelle sama näitaja on 53 protsenti, ja Poola, kelle näitaja on 23 protsenti. Märksa vähem kasu on saanud Tšehhi, Slovakkia ja Sloveenia majandus.

Eestiga samas suurusjärgus kasu ilmnes veel Taani ja Suurbritannia puhul, kes liitusid Euroopa Majandusühendusega 1973. aastal. Üllatavalt ilmnes võrdlusest, et liitu astumisest on kaotanud vaid 1981. aastal liitunud Kreeka, mille SKT inimese kohta olnuks ilma liitumiseta järgneva 15 aasta vältel suurem.

Teadlane: vahed tulenevad oskusest raha kasutada

Üks uuringu autor, Pariisi Majanduskooli professor Coricelli ütles, et analüüs on taotluslikult tehtud vaid 2008. aastani. Kuna riikide taastumine majanduskriisist pole veel lõppenud, siis viimast viit aastat analüüsi ei kaasata.

Coricelli kinnitas, et SKT vahe Eesti ja ELi mittekuuluva võrdlusriigi vahel on 2008. aastaga võrreldes praeguseks ilmselt kasvanud. Seda näitab Horvaatia käekäik, kes taastub majanduskriisist märksa raskemalt kui Eesti.

Professori sõnul on ELi riikide peamine majanduskasvu mootor olnud ühisturg, kuid riikide erinevused on tekkinud oskusest raha kasutada. «Rahanduslik areng on üks põhimuutuja, mis selgitab, miks mõned riigid said rohkem kasu kui teised. Eesti sobitub sellesse pilti hästi, kuna suutis väga palju ELiga liitumisest kasu lõigata,» põhjendas Coricelli.

Eesti Panga ökonomisti Andres Saarniidu sõnul näitab teadlaste analüüs eelkõige EList tulenevat arengueelist. «Eesti keskmine töölkäiv leibkond on tänu Euroopa Liidu liikmesusele oma praeguste sissetulekute ja tarbimisharjumisteni jõudnud paar aastat varem.»

Mis seisus oleks Eesti praegu, kui 2004. aastal poleks liitutud euroliiduga? «Paremini tunnetatav on ehk selline mõtteline eksperiment, kui me oma praegust sissetulekut 10–15 protsendi võrra vähendame,» pakkus Saarniit, pidades silmas seda, et 2004 liitunud riikide keskmine kasvuboonus oli uuringu järgi 12 protsenti.

Majandus kasvas juba ootusest

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik ütles, et esimene positiivne mõju hakkas ilmnema juba siis, kui ministeeriumis alles mõeldi assotsiatsioonilepingu allakirjutamisele.

Näiteks viieteistkümne Eesti eksperdi analüüsis 2001. aastal ennustati, et kui Eesti liitub ELiga, kasvab SKT inimese kohta 2004. – 2010. aastani 5–6 protsenti aastas. Liitumata jättes oleks see jäänud nelja protsendi kanti. Tegelikult kasvas majandus nimetatud perioodil igal aastal 7–10 protsenti.

«Ahaa-moment oli ehk tõesti see, et need impulsid osutusid kõik tugevamaks, kui me arvasime. Eriti 2005. aasta kolmandast kvartalist, kui kinnisvarabuum peale hakkas, kuni 2007. aasta alguseni, kus me selgelt üle pingutasime,» meenutas Säälik.

Tema hinnangul on edu taga eelkõige Euroopast üle võetud mõttemallid, mis aitasid ajada mõistlikumat majanduspoliitikat. Samuti liitu kuulumisega kaasnev konkurentsisurve, mis sundis ettevõtteid arenema. Kui Eesti poleks ELiga liitunud, tähendanuks see tõenäoliselt üsna isoleeritud majanduspoliitikat või astumist mõnda teise majandusliitu.

Kuna 1. mail möödub kümme aastat Eesti astumisest euroliitu, arvutavad liikmesusest tõusnud kasu praegu kokku ka Eesti Panga analüütikud. Oma tulemusi tutvustavad nad mai teisel nädalal.