Tööpuudus ja palgakärped on ka omavalitsuste eelarveid oluliselt vähendanud, mistõttu omavalitsused on jõhkralt kärpinud investeeringuid ja vahel ka palku, sellal kui laenukoormus on kasvanud.
Töötus ja kärped sunnivad omavalitsusi virelema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui keegi tahab Eestist head näidet meeste ja naiste palgaerinevuste kohta sama töö eest, tasub tal sõita Loksa linna Harjumaa idaosas. Seal toimus märtsis vangerdus, kus pikalt linnapea olnud Helle Lootsmann andis ameti üle oma abikaasa Värner Lootsmannile. Vangerduse käigus kasvas ka meeri palk 28 000 kroonilt 35 000 kroonile.
Keskerakondlane Värner Lootsmann ise talle suurema palga määramises midagi veidrat ei näinud, sest selle otsustas Keskerakonna ainuvõimu all olev linnavolikogu. Sellega pikendab ta juba niigi pikka nimekirja omavalitsusjuhtidest, kellel volikogu vaat et vastu tahtmist muudkui palka tõstab.
Koondamisraha eest söömas
Loksa ületas üleriigilise uudisekünnise kevadel peamiselt sellega, et sealse laevatehase üle 500 töötaja koondati. Suurem osa neist olid linna elanikud, linnapea hinnangul kärpis see Loksa linna tulusid sel aastal kümnendiku võrra.
Värner Lootsmann lootis, et asi nii hulluks ei lähe ja inimesed saavad tehases oma töökohad tagasi, sest sada esimest inimest on tehases uuesti tööl.
Loksa ABC kohviku juhataja Ester Rebas lausus, et kohvikul on tänavu tegelikult ootamatult hästi läinud, sest nii möödasõitjad kui ka kohalikud käivad usinalt söömas. «Ainus mure on, et tehas ei tööta,» ütles ta.
Rebase sõnul oli just suurte koondamiste ajal väga palju kohalikest elanikest kliente. «Tõenäoliselt käisid inimesed koondamisraha eest söömas,» pakkus ta.
Loksal laste ATVga poodi sõitnud pensionär Vladimir Smirnov sõnas, et temal läheb elu normaalselt, sest pension jookseb, ent linnas on üldiselt elu pigem kehvapoolne, sest tehas pandi kinni ja tööd on väga vähe.
Omavalitsuste eelarvetest ligikaudu pool tuleb riigieelarvest ja lõviosa omatulust annab tulumaks. Kriisi ajal on kannatanud mõlemad, sest nii riigi toetus kui ka tulumaksu laekumine vähenesid.
Eile jagas valitsus laiali 39 miljonit krooni erakorralist toetust kriisi ajal loodud uue toetusprogrammi kaudu 226 linna-valla seast neile omavalitsustele, kelle tulud on eriti kahe aastaga palju langenud.
Toetust sai 87 omavalitsust ehk kolmandik kõigist Eesti linnadest ja valdadest. Omavalitsuste majanduslikku seisu näitab, et kõigist probleemidest hoolimata ei olnud Loksa tulude langus aasta esimese nelja kuuga nii kõrge, et toetusele pretendeerida.
Küll sai toetust Kunda, mille linnapea Allan Aron lausus, et kui 2008. aastal oli omavalitsuse eelarve koos suurte eurotoetustega 89 miljonit krooni, siis sel aastal on see vaid 54 miljonit.
«Kundas tõusid buumi ajal palgad väga kiirelt,» lausus Aron. «Meil oli üksikisiku tulumaksu laekumine inimese kohta maakonna kõrgeim.»
Seetõttu oli ka langus seal valusam.
Rahapuudusest hoolimata pole Kunda linn Aroni sõnul palkasid kärpinud, ent teeremonti, allasutuste remonti ja muid sääraseid kulusid on kõvasti kokku tõmmatud. «Viimased andmed maksulaekumiste kohta näitavad, et ka Kundas hakkab tunneli lõpust paistma valgust,» lisas ta.
Miljon krooni Tartule
Üks toetuse saajaid oli ka Tartu linn, kellele jagati miljon krooni. Emajõelinna rahandusega tegelev abilinnapea Karin Jaanson lausus, et võrreldes Tartu eelarvega on jagatud toetus null koma null midagi protsenti, ent abiks on seegi.
«Mingit avaldust toetuse saamiseks me ei teinud, rahandusministeerium arvutas ise, kellele raha vaja on,» lausus Jaanson. Saadud miljoniga täidab Tartu puudujääki tuludes, kui maksud peaksid halvasti laekuma. Kui aga maksud laekuvad paremini, saab mõningaid edasilükatud asju tegema hakata.
Mullu tuli uudis Tartumaalt Meeksi vallast, et vallatöötajate palkasid kärbiti ajutiselt poole võrra. Sellest hoolimata ei sattunud ka Meeksi riigilt toetuse saajate sekka.
Meeksi vallavanem Aleksandr Suvorov lausus, et eelmise aasta sama ajaga võrreldes langes neil tänavu tulumaksu laekumine 17 protsenti. «Eks rahvas kannatab selle all. Elanikkond saab vähem teenust, kärbime sealt, kus on ehk koolidelt ja raamatukogudelt,» tõdes Suvorov, kelle sõnul jääb palju elanikele vajalikke investeeringuid rahapuudusel tegemata.
Lisaks tulude langusele või ka selle tõttu on kriisi ajal kiirelt kasvanud omavalitsuste võlakoormus. Kui buumiaastail oli omavalitsustel ühtekokku võlgu veerand eelarve mahust, siis eelmisel aastal kasvas võlakoormus juba 43 protsendini.