Tartu Agro peaagronoom Eino Härm tegi maisikasvatusega tutvust juba Nikita Hruštšovi ajal, aga alles sel kevadel pidid tema silmad nägema, kuidas sookured tegid maisiseemnest puhtaks lausa 35 hektarit.
Sookured tegid maisipõllul puhta töö
18. juuni 2010, 00:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neil hektareil tuleb nüüd maha külvata uus seeme, sest 80–90 protsenti seemnest on põllu seest välja nokitud. Metoodika oli sookurel muljetavaldav – ta virutas noka umbes viie sentimeetri sügavusele mulla sisse, nokkis sealt välja magusa maisiseemne.
Juba kasvama hakanud taime lehed jättis kurg tekkinud augukese kõrvale lebama. Põllul võib näha, kuidas selliste augukeste read kaugusesse ulatuvad. «Nagu puuriga võtavad,» rääkis Härm.
Härm ei osanud oma kolleegidega Tartu Agrost esialgu arvatagi, et tegu võiks olla sookurgede nokatööga. Kahtlus langes hoopis hakkidele, kes on samuti võimelised põldudel kurja tegema. Eile käis kohal keskkonnaameti spetsialist, kes nägi samuti sääraseid auke esimest korda.
Tema konsulteeris oma asjatundjast kolleegi Maire Tominguga, kes avaldas arvamust, et süüdi on ilmselt sookurg. «Aga kui ei ole ikka sookurge nähtud, ega siis või surmkindel olla, ehkki see on üsna tõenäoline,» jäi Toming siiski ettevaatlikuks.
«Varesed nokivad samuti seemneid välja, aga selge see, et ka kured käivad põldudel.»
Seejuures ei ole kuigi tõenäoline, et vares või hakk võiks teha mulla sisse nii sügavaid auke. Siin-seal põllul vedelevad suuremad ja tumedamat tooni suled haki selga kindlasti ei sobi, küll aga sookurele. Pealekauba asuvad maisipõllud üsna Emajõe luha külje all.
Läänemaal on põldude sookurekahjustused üsna tavalised, mullu sügisel tegid need linnud seal 13 hektaril viljapõllul puhta töö. Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi ütleb, et ligikaudu kaks kolmandikku põldude kahjustustest tekitavad Eestis lagled ja haned ning ülejäänud kolmandikuga saavad hakkama sookured. Riik hüvitab selliseid kahjusid, mullu oli kompensatsioon kokku 1,2 miljoni krooni ringis.
Tartu Agro maisiseemet ei söönud ilmselt ära pesitsevad sookured, sest nemad eelistavad praegu loomset toitu. Küll aga liiguvad terve suve hulkuvate salkadena ringi sookureparved, kes ei pesitse. «Need on vanalinnud, kes enam ei pesitse, või siis noorlinnud, kes veel ei pesitse,» selgitas Talvi.
Maisiseemned pandi maha alles mai teisel poolel ja öised sookurerünnakud on leidnud aset mõne päeva jooksul.
Sookured käisid Tartu Agro põldudel maiustamas ilmselt varahommikuti, sest pealtnägijaid Härmi teada pole. Talvi jutu järgi magavad kured ilmselt kuskil põllu lähedal jõeluhal. «Varahommikul, kui tülitajaid pole, lendavad nad põllule ja söövad kõhu täis,» lausus ta. «Kui inimesed hakkavad juba liikuma, lendavad sookured rahulikumasse paika.»
Mais on väga hinnatud kraam ka metssigade seltskonnas – siga künnab väiksed taimed kärsaga üles või siis vajutab juba suuremaks kasvanud taime maadligi ning sööb maisitõlvikud ära. Metssigade vastu leidis Tartu Agro rohtu, pannes osa põldude ümber elektritarad.
Sookurgede liikumisvõimalused on aga sigade omast palju avaramad ja nüüd jagub Härmil nuputamist, mida ikkagi ette võtta. «Metssigadest saime lahti, nüüd siis tulid sookurekahjustused.»
Nikita Hruštšovil oli maisi osas valel ajal õigus
Omaaegse Nõukogude Liidu kompartei peasekretäri Nikita Hruštšovi kinnisideeks oli maisikasvatuse levitamine kõigile suure kodumaa põldudele ja vähemalt ühes oli Hruštšovil õigus – maisi saab ka Eestis kasvatada.
Küll aga eksis Hruštšov palju olulisemas – sellel ajal ja sellisel moel polnud võimalik Eestis maisi kasvatada. «Nõukogude ajal ei olnud õigeid sorte, taim kasvas küll nelja meetri kõrguseks, aga tõlvikuid üldse ei tulnud,» rääkis staažikas agronoom Eino Härm. «Tehnikat ka ei olnud – aeti sisse kartulivaod ja naised raputasid käsitsi sinna teri.»
Hruštšovi idee maisikasvatusest on aga saanud uue elu alles nüüd, aastakümneid hiljem. Paljud suuremate piimakarjade omanikud näevad maisis oma lehmadele head energiasööta.
Mõne aasta eest kasvatati Eestis maisi Härmi andmetel umbes tuhandel hektaril ja pole kahtlustki, et tänavu veelgi enam. Erinevalt Hruštšovi ajast kannab üks taim lausa kahte-kolme tõlvikut korraga. Pärast Hruštšovi vajus maisikasvatus Eestis aastakümneteks unustusehõlma. Tartu Agrogi alustas maisi kasvatamisega alles sel kümnendil, enne käis Härm maisikasvatust Ühendriikides lausa õppimas.
Tartu Agro kasvatab maisi 162 hektaril ja teeb terve taime koos varre ja tõlvikutega siloks. Hektari kohta tuli Tartu Agrol sellist silo heal aastal lausa 32 tonni ja selline kogus ütleb põllumehele nii mõndagi. (PM)