Õiguskantsler pidi Inimõiguste Teabekeskuse avalduse alusel analüüsima, kas koolides jõuluvaheaja pidamine on põhiseadusega kooskõlas või mitte.
Õiguskantsler kontrollis, kas jõuluvaheaja pidamine on põhiseadusega kooskõlas
1. mai 2014, 16:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõuluvaheaja põhiseaduspärasuse kontrollimiseks esitas õiguskantslerile avalduse Tallinnas tegutseva Inimõiguste Teabekeskuse juht Aleksei Semjonov, keda kaitsepolitsei on oma aastaraamatutes Venemaa mõjutustegevusest rääkides korduvalt nimetanud.
Semjonov leidis, et Eestis ei soovita arvestada koolivaheaegade kehtestamisel õpilaste religioosseid eripärasid, sest 7. jaanuari, mil jõule peab Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik, pole vaheaja hulka arvestatud. See on pannud õigeuslikud õpilased tema sõnul ebavõrdsesse olukorda.
Õiguskantsler leidis pärast küsimuse analüüsimist, et jõuluvaheaja pidamine haridus- ja teadusministri määrustega kehtestatud ajal ei ole põhiseadusega vastuolus. Õiguskantsleri asetäitja-nõunik Nele Parrest selgitas, et sõna «jõulud», «jõuluaeg» või «jõuluvaheaeg» riigi- ja munitsipaalkoolide kontekstis ei oma tänapäeval kirikupüha tähendust. Sõna «jõulud» pärineb tema sõnul muinasskandinaavia keelest ning sellel pühal pole Eesti Rahva Muuseumi selgituse kohaselt ristiusuga mingit algset seost.
«Tegu on rahvatraditsioonidel põhinevate pühadega, mille sisuks on talvise pööripäeva tähistamine,» lausus ta ning lisas, et Eesti koolides tähistatakse jõule just sellises tähenduses. Ka jõuluaegne tegevus koolides ei oma tema sõnul mingit otsest seost ühegi ristiusu vormi propageerimise või selle kombetalituste täitmisega.
Parrest viitas Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendile, mille järgi omab isegi krutsifiks avalik-õigusliku kooli seinal passiivset tähendust ega anna iseenesest alust väiteks, nagu eelistataks ja propageeritaks selle eksponeerimise kaudu teatud religiooni. «Leian, et eeltoodu valguses ei ole asjakohane ka sõnu «jõulud» või «jõuluvaheaeg» siduda kirikupühadega pelgalt seetõttu, et ajalooliselt kasutati sama sõna kirikupühade tähistamiseks ning et teatud usulistesse ühendustesse kuuluvad isikud teevad seda seni,» sõnas ta.
Parrest märkis, et ajalooliselt on luterlik kirik omanud Eestis vaieldamatult suurt mõju ning kujundanud seeläbi kultuuri- ja ajalootraditsiooni, kuid seda on iga riik õigustatud nii kooli õppekava kui kooliga seotud muude korralduslike küsimuste lahendamisel arvestama.
Näiteks Itaalia valitsus on tema sõnul Euroopa Inimõiguste Kohtule selgitanud, et krutsifiks sümboliseerib Itaalia jaoks neid põhimõtteid ja väärtusi, mis moodustavad lääneliku demokraatia ja tsivilisatsiooni aluse, ning tegu pole pelgalt ususümboliga. «Leian, et samamoodi väljendab jõuluvaheaja pidamine Eestis samal ajal muu Euroopaga sümboolset ühtekuuluvust Euroopa kultuuriruumi ja maailmavaatega ilma, et meie vaheajale saaks seetõttu kirikupüha tähendust anda,» märkis Parrest, kelle sõnul on riikidel inimõiguskohtu arvates oma kultuuri ja ajaloo mõtestamisel ja selle käsitlemisel koolis suur kaalutlusõigus.
Ta kinnitas, et avalik-õiguslik kool peab olema kiriku ja usuga seotud küsimustes neutraalne ja erapooletu. Kui riigi loodud avalik-õiguslikus koolis antava õppe sisu ja vorm aga lapsevanemat ei rahulda, on tal Parresti sõnul võimalik valida lapsele sobiv erakool, mitte aga nõuda õppe veendumustekohast ümbermuutmist.
Samuti märkis õiguskantsleri asetäitja-nõunik, et alates mullu septembrist kehtib koolivaheaegade osas väga paindlik regulatsioon, mille järgi võib kooli pidaja kehtestada direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul ministri määruses märgitust erinevad koolivaheajad. Tema sõnul tuleb üksnes arvestada, et koolis oleks õppeaasta jooksul vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg peab kestma vähemalt kaheksa nädalat järjest.
«Kuna põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on kooli õppetegevuse alusseadus, siis ilmselt ei saa vaheaegade muutmise võimalusest mitteteadmine olla põhjuseks, miks seda pole teie hinnangu järgi piisavalt kasutatud. Põhjus võib seisneda hoopis selles, et direktor ja hoolekogu ei soovi vaheaegu muuta kirikupühade tähistamise põhjendusel. Arvestades vajadust säilitada avalik-õiguslike koolide neutraalsus ja erapooletus usuküsimustes, ei saa seda neile ette heita,» kirjutas Parrest õiguskantsleri vastuses.