Suure narkoäri osaline peab vanglas edasi olema

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil on metamfetamiini tootmise vahendite mulaaž, mida kasutatakse politseinike väljaõppel.
Pildil on metamfetamiini tootmise vahendite mulaaž, mida kasutatakse politseinike väljaõppel. Foto: SCANPIX

Ligi kümne kilogrammi amfetamiini tootmise ja turustamisega seotud kurjategijate grupi üks liige Svetlana Vorobei lootis pääseda ennetähtaegselt vabadusse, kuid kohtud seda ei lubanud.

Vorobei soovis vabaneda allutamisega elektroonilise järelevalve alla, kuid kohtud polnud sellega päri ning riigikohus ei võtnud tema kaitsja määruskaebust kolmapäeval menetlusse.

Viimati tuli Vorobei süüasjas kohtulahend 2011. aasta juuni alguses, kui riigikohus vähendas veidi kohtualuste süükoormat ning kergendas ka nende karistusi. Kui maa- ja ringkonnakohus olid Svetlana Vorobei, Aleksander Nazimovi ja Nikolai Romanovi tunnistanud süüdi suures koguses narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil, siis riigikohus mõistis nad süüdi lihtsalt isikute grupis suures koguses uimastite ebaseaduslikus käitlemises.

Riigikohus vähendas sellest tulenevalt ka veidi karistusi, määrates Vorobeile ja Nazimovile kümneaastase vangistuse, Romanovile aga kaheksa-aastase vangistuse. Katrin Abarbartšukilt konfiskeeritud 27 730 krooni otsustas aga riigikohus naisele tagastada. Muus osas jättis riigikohus varasema lahendi jõusse.

Harju maakohus mõistis 2010. aasta aprilli alguses uimastiäri juhtidele Svetlana Vorobeile ja Aleksandr Nazimovile 13-aastase vangistuse ning konfiskeeris naiselt arestitud vara. Samuti kohtupingis olnud Nikolai Romanov pidanuks maakohtu lahendi järgi biibima trellide taga 12 aastat, kaheksa kuud ja 13 päeva. Samuti uimastiäris kaasa löönud Temur Kuršubadzele mõistis maakohus nelja-aastase vangistuse ning Katrin Abarbartšukile kolmeaastase tingimisi vangistuse.

Vorobei, Nazimov, Romanov ja Abarbartšuk viisid kaasuse ringkonnakohtusse, kuid 2010. aasta detsembri alguses jättis teise astme kohus karistused muutmata. Kui narkoäri võtmetegelane Svetlana Vorobei soovis enda õigeksmõistmist, siis koos temaga karistada saanud Aleksander Nazimov, Nikolai Romanov ja Katrin Abarbartšuk taotlesid süü kergendamist ning sellest tulenevalt ka kergemat karistust.

Keskkriminaalpolitsei alustas arvatavate narkoärikate tuvastamiseks kriminaalmenetlust juba 2008. aasta suvel, kuna oli alust kahtlustada, et kurjategijad on sisse seandnud narkolabori ning toimub suures koguses amfetamiini valmistamine.

Juhtunu uurimisel selgus, et narkoäri juhtfiguurid olid varem kahel korral kohtlikult karistatud Vorobei ja varem neli korda kohtu ees seisnud Nazimov, kes leppisid kokku, et mehe ülesanne oli hakata amfetamiini tootma, samal ajal hakkas naine tegelema selle turustamise korraldamisega.

Asjaosalised seadsid uimastilabori üles Raplamaal Kohila vallas Aespa külas, kus Nazimov valmistas Vorobei korraldusel kokku veidi üle 9,1 kilogrammi amfetamiini. Vorobei asus samal ajal narkopulbrile ostjaid otsima ning leidiski varem kriminaalkorras karistamata Abarbartšuki kaudu Kuršubaze, kes oli nõus ostma ligi 800 grammi amfetamiini. Lisaks leidis Vorovei teisegi ja palju suuremat uimastipartiid osta soovinud isiku, varem neljal korral karistatud 35-aastase Romanovi, kes oli valmis ostma koguni 6,5 kilogrammi narkopulbrit.

Süüdistusest selgub, et pärast ostutehingus kokkuleppele jõudmist viis Nazimov Romanovi küsitud uimastikoguse Harjumaale Rae valda, kus ta selle kokkulepitud kohta ära peitis. Seejärel võttis Romanov uimastid peidukohast välja ja pani oma autosse. Kuršubadzele mõeldud uimastipaki peitsid narkoärikad aga Tallinnas Vabaõhukooli tee juures metsa, kust mees selle hiljem ära võttis.

Uimastiäri kohta mitme kuu vältel informatsiooni kogunud keskkriminaalpolitsei töötajad otsustasid kahtlusalused kinni pidada 2009. aasta 22. jaanuaril. Kui Nazimovi ja Vorobei tabamisega probleeme polnud, siis Romanov otsustas korrakaitsjate eest autoga minema sõita. Mees eiras Harjumaal Veneküla viadukti juures keskkriminaalpolitsei peatumismärguannet ning asus suurel kiirusel põgenema, käskides sõidu ajal temaga koos autos olnud noorel naisel 6,5-kilone uimastipakk autoaknast välja visata. Tallinna-Narva maantee 13. kilomeetril kaotas mees auto üle kontrolli ning sõiduk paiskus kraavi. Järgnenud kinnipidamisoperatsiooni ajal sai kuulihaava tuharasse Nikolai kaaslanna, kuid hilisem uurimine selles juhtumis politseinikul süüd siiski ei tuvastanud.

Keskkriminaalpolitseinikud pidasid ka Kuršubadze 2009. aasta 22. jaanuaril korraldatud suuroperatsiooni raames kinni ning kuigi mees oli jõudnud 800-grammise uimastipaki Tallinnas Puhkekodu teel asuvale kinnistule lume alla peita, leidsid korrakaitsjad selle üles. Abarbartšuki tabamiseni jõudsid ametnikud 2009. aasta 26. jaanuaril.

Kohtueelse uurimise lõppedes said Nazimov, Vorobei ja Romanov süüdistuse suures ulatuses uimastite ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil. Abarbartšuk ja Kuršubadze said süüdistuse suures koguses uimastite illegaalses käitlemises ning Abarbartšuk veel ka tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises, kuna oli politseinikele esitatud võõra isiku juhiloa.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles