Liikluses hukkus nelja kuuga neli korda rohkem inimesi

Politsei Foto: Kristjan Teedema

Eestis on tänavu nelja kuuga liiklusõnnetustes hukkunud 28 inimest, mida on neli korda rohkem kui mullu samal ajal.

Politsei- ja piirivalveameti andmetel juhtus nelja kuuga 349 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles sai vigastada 427 ja hukkus 28 inimest. Mullu nelja kuuga juhtus Eestis 325 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles sai vigastada 414 ja hukkus seitse inimest.

Joobes juhi süül juhtus tänavu nelja kuuga 32 rasket liiklusõnnetust, milles hukkus kuus ja sai vigastada 44 inimest. Mullu samal ajal olid purjus juhid põhjustanud 26 rasket õnnetust, milles hukkus kaks ja sai vigastada 40 inimest.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Veiko Kommusaare sõnul hukkus aprillis liikluses kaheksa ning sai vigastada 135 inimest, mida on samas suurusjärgus, kui ülemöödunud aastal ent tunduvalt rohkem, kui mullu.

«Möödunud aastast veidi vähem on aprillis õnnetusi juhtunud joobes juhi süül ent neljakuulist perioodi tervikuna vaadates on ka selliseid õnnetusi olnud varasemast rohkem. Aprillikuu tõi liiklusesse kaherattalised ning suurenes jalgratturite ja mootorratturitega juhtunud õnnetuste osakaal. Kokku sattus aprillis liiklusõnnetusse 21 jalgratturit ja üheksa mootorrattajuhti või kaassõitjat. Vigastada saanud jalgratturite seas on kaheksa last vanuses 7-15, ülejäänud õnnetusse sattunud jalgratturid olid täisealised ning valdavas osas mehed,» märkis Kommusaar.

Tema sõnul on jalgratturitega liiklusõnnetuste asjaolusid vaadates üks kriitilisemaid teemasid jalgratturile tee andmine. Suur osa õnnetustest on juhtunud pööretel, kus autojuht ei märka vasakpööret sooritades otse vastutulevat ratturit või sõidab peateel liikuvale jalgratturile ette kõrvalteelt.  Vöötrajast üle sõitvate ratturitega on aprillis olnud kaks õnnetust. Üks õnnetus oli selline, kus kokku põrkasid kaks jalgratturit ning mõlemad said ka vigastada.  Viiel juhul on õnnetusse sattunud alkoholi tarvitanud ratturid.

Mootorrattaõnnetuste puhul on umbes pooled sellised, kus rattur sõiduvea tõttu või ootamatul manöövril kukub. Ülejäänud õnnetused on juhtunud eelkõige seetõttu, et autojuht ei andnud pööret sooritades eesõigusega mootorratturile teed. Politsei soovitab enne mootorrattaga liiklusesse suundumist harjutada kinnisel või hõredama liiklusega piirkonnas läbi tähtsamad sõiduvõtted ehk pidurdamine, pöörded ja põiked. Kuna õnnetused võivad juhtuda ka lühemate sõitude korral, tuleks igal rattatiirul kasutada sõiduvarustust – kindaid, saapaid ning kaitsmetega pükse ja jakki. Kiiver on mootorratturile ja mopeedil liiklejatele kohustuslik. 

Politsei rõhutab, et  kaherattaliste ohutuse tagamiseks on vaja mõlema osapoole hoolsust ning tähelepanelikkust. Autojuhtidelt nõuavad erilist valvsust pöörded ja liiklemine  reguleerimata ristmikel, kus kaherattalistega õnnetusi sagedamini juhtub. Enne mistahes manöövri alustamist tuleb veenduda, et ei eest, küljelt ega tagantpoolt ole lähenemas kaherattalist.  Kaherattalistel liiklejad saavad õnnetuse korral alati raskemalt vigastada, kui autos olijad, mistõttu tuleks teha kõik endast olenev, et õnnetust vältida. Eelkõige eeldab see enda hästi nähtavaks tegemist ning turvavarustuse kasutamist.

«Unustada ei tohi, et ka jalgrattur on juht ja temale kehtivad liiklusreeglid sarnaselt autojuhiga. Jalgratast ei tohi juhtida alkoholi tarvitanuna ning jälgida tuleb kõiki liiklusmärke ja fooritulesid. Ülekäigurada võib küll ületada rattalt maha tulemata, ent sellisel juhul ei ole ratturil autojuhi suhtes eesõigust nagu on jalakäijal. Seega tuleb igal juhul enne ülekäigurajale sõitmist hoog maha võtta. Ülekäigurajal sõites ei tohi mingil juhul ohustada jalakäijat,» rõhutas Kommusaar.

Maikuus pöörab politsei liiklusjärelevalves rohkem tähelepanu kergliiklejatele ning nende ohutusega seotud rikkumistele. Samuti kontrollitakse mootorratturite ja mopeedide poolt liiklusnõuete täitmist ja turvavarustuse kasutamist. Kuu jooksul kontrollib politsei enam kui 50 000 juhi joovet.