Odessas reede õhtul mitmekümne inimese elu nõudnud tragöödia põhjuseks ei olnud üksnes süvenev poliitiline vastasseis Ukrainas, otsustavat rolli etendasid sedapuhku jalgpallifännid.
Odessa tragöödia sai alguse rünnakust jalgpallifännidele
4. mai 2014, 15:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokkupõrked, mis päädisid tulekahjuga ametiühinguhoones, kus sai surma 38 inimest, peamiselt venemeelsed aktivistid, said alguse rahumeelsena kavandatud rongkäigust kohalikule jalgpallistaadionile.
Odessa kodumeeskonna Tšornomorets toetajatega liitusid Harkivist kohale sõitnud vastasmeeskonna Metallist fännid.
Algselt ei olnud plaanis, et rongkäigus staadioni poole sammuvad 1500 jalgpallifänni hakkavad Ukraina ühtsuse nimel meelt avaldama. Aga just nii see juhtus.
«Need olid mõned noored fännid - ja selles riigis on noored need, kes kipuvad olem rohkem ühtse Ukraina kui Venemaa poolt,» ütles kohalike ukrainameelsete juht Natalia Petropavlovska.
Ukraina sinikollaste lippude ja Metallisti klubivärvides marssijaid ründas mõnisada venemeelset, kes ilmselt olid vägivallaks valmistunud. Paljud neist olid pealtnägijate sõnul relvastatud, kandsid suusamaske ja kiivreid.
Käiku läksid tulirelvad ning vähemalt neli inimest sai surma ja kümmekond haavata.
Kähmlust pealt näinud 40-aastane mees ütles, et kaks fännide rühma marssis linnas, kui äkki hakaks tulistamine ja lendasid isetehtud granaadid. «Miilits ei teinud midagi. Aga fännid andsid vastu. Neid oli rohkem kui ründajaid ja kaklus ei olnud neile võõras.»
Petropavlovska ütles, et ehkki venemeelsed olid relvastatud, tegid nad fänne rünnates vea. «Neid oli suur hulk ja nad teadsid, mida teha. Nad ei kartnud relvi, aga tulistamine ja peksmine ajas nad vihale.»
Teated kähmlusest levisid välgukiirusel mobiilide ja sotsiaalvõrgustike teel, mis tõi sündmuspaigale üha uusi vutifänne.
«Ma vaatasin matši ja me kõik panime tähele, et poolajaks olid tribüünid tühjad,» rääkis üks staadionil istunud pealtvaataja. «Nad olid läinud võitlema.»
Kui tänavakaklused hakkasid vaibuma, suundus jalgpallifännide ja nende toetajate mass venemeelsete telklaagrisse, mis oli seisnud juba märtsi keskpaigast saadik ametiühingute hoone esisel väljakul.
See oli kättemaksu ihkav rahvahulk, kes Kulikovo Pole valjakule valgus, meenutas Petropavlovska. Nad asusid venemeelsete laagrit lõhkuma ja panid selle põlema.
Tema sõnul oleksid venemeelsed jõudnud vabalt lahkuda, rongkäigu ründamise ja fännide laagriplatsile saabumise vahel oli kaks tundi. «Selle asemel otsustasid nad varjuda ametiühinguhoonesse.»
Ukrainameelsete juht tunnistab, et sammastega kivihoone suunas lendasid süütepudelid, nagu on näha ka paljudelt videotelt.
Aga majja varjunud venemeelsed viskasid katuselt ründajate pihta telliskive ja karjusid.
Ilmselt ei selgu kunagi, kumb pool süütas surmava tulekahju, mis jättis venemeelsed suitsu ja leekide kätte lõksu.
Paljud juhtunut pealt näinud inimesed ütlesid, et tuletõrjel läks kohaletulekuga liiga palju aega.
«See on kohutav, Me ei tahtnud, et midagi sellist juhtuks. Meil on kahju, et inimesed surma said,» ütles Petropavlovska.
«Noortega manipuleeriti. Ma ise helistasin mitu korda tuletõrjesse ja ma tõesti ei tea, miks neil nii kaua aega läks.»
Ukraina on kuulutanud Odessa ohvrite mälestuseks välja kahepäevase leina.