Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) eestseisus otsustas täna teha presidendile ja erakondadele ettepaneku rahvusliku riigikaitse kokkulepe sõlmimiseks.
IRL kutsub erakondi üles sõlmima rahvuslikku riigikaitse kokkulepet
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
5. mai 2014, 18:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettepaneku eesmärgiks on arendada Eesti riigikaitset pikaajaliselt selges suunas, teatas IRLi pressiesindaja.
IRLi esimehe Urmas Reinsalu sõnul on muutunud julgeolekuolukorras otstarbekas, et Eesti erakonnad sõlmiksid poliitilise kokkuleppe riigikaitse kohta, mis võimaldaks teha otsuseid pikemas ajalises perspektiivis. Tema sõnul vajab sõjaline julgeolek poliitilist konsensust selleks, et saaks langetada vajalikke otsuseid.
Reinsalu tõi välja, et 1998. aastal sõlmiti president Lennart Meri eestvõttel riigikaitse kulude kokkulepe erakondade vahel eesmärgiga saavutada 2 protsenti SKPst riigikaitsele. «Paneme ette uue kokkuleppe sõlmimise tõsiselt muutunud julgeolekuoludes ning kutsume vabariigi presidenti koos erakondadega arutama sellist kokkulepet,» ütles Reinsalu.
IRL pakub omalt poolt kokkuleppesse välja järgmised ettepanekud:
1) Liitlaste alaline sõjaline kohalolek üksusena Eestis tuleb võtta eesmärgiks. See peab olema poliitiline konsensus. Meie eluline huvi on, et Ukraina kriisi akuutse faasi taganemisega ei taganeks Eestist ka liitlaste üksused. Selle vältimiseks peame üheselt taotlema nii õhuturbe alalist rotatsioonibaasi Ämarisse kui ka tugevat maismaaüksuse komponenti Eestis.
2) Toetada üldise ajateenistuse süsteemi, kaitseliidu arendamist vastavalt riigikaitse arengukava eesmärkidele ning Eesti Vabariigi aktiivset panustamist välismissioonidel.
3) Toetada iseseisva kaitsevõime arendamisel riigikaitse kümneaastase arengukava põhimõtteid, seades prioriteediks kiirreageerimisreservi, luure ja eelhoiatusvõime ning kahe brigaadi varustamise ja relvastamise.
4) Riigikaitse kulude 2 protsendi põhimõte peab olema turvatud kümne aasta plaanis, kuid lähiaastail vajame enam. Selleks tuleb muutunud julgeolekukeskkonnas seada eesmärgiks iseseisva kaitsevõime kiirem arendamine. Kui suurendada riigikaitse investeeringuid suurusjärgus 0,5 protsenti SKPst kolmeks aastaks, et arendada kiirereageerimisvõimekust ja varustust kahele brigaadile, siis oleks Eestil 2018. aastaks üks täielikult mehhaniseeritud brigaad ning teine brigaadi täielikult varustatud ja relvastatud.
5) Riigikaitse tõhusama juhtimise huvides kriisides vajame sel aastal uut riigikaitse seadust. Samuti peame venitusteta asuma rakendama laiapindse riigikaitse arengukava.