Reede hommikul lendab Ämari lennubaasist Kesk-Aafrika Vabariiki neljakuusele missioonile Eesti jalaväerühm, kelle esimeseks ülesandeks pealinnas Banguis saab EUFORi baasi kaitsmine.
Eesti kontingent lendab reedel Kesk-Aafrika Vabariiki
7. mai 2014, 12:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
45 kaitseväelast viiakse Banguisse NATO riikide ühise lennukiga Boeing C-17. Üksuse ülejäänud kuus liiget, eesotsas kontingendi ülema kolonelleitnant Sten Allikuga, viibivad KAVis juba eelmise nädala teisipäevast.
Alliku kirjeldusel on eestlased praeguseks Banguis tutvunud tulevase vastutusalaga ja läbi mõelnud, kuidas hakatakse tagama kontingendi logistilist toetust. Seni on kriisikoldesse jõudnud 150 Euroopa Liidu sõdurit ja eestlased on esimene mitte-prantsuse üksus, kes missiooniga liitub.
«Mai ja juuni jooksul lisanduvad Läti, Hispaania ja Gruusia üksus. Lisaks veel staabiohvitserid 12 ELi liikmesriigist,» sõnas Allik. ELi 800-liikmeline väekontingent peaks täisjõu saavutama juuni keskpaigaks.
Meie eesmärk on jätta endast maha kaks sektorit, kus olukord on turvaline, valitseb liikumisvabadus ja kus on taastunud majandustegevus. Kui me suudame sellised tingimused luua, siis lahkume.
«Esmalt võetakse kontrolli alla tulevase EUFORi baasi ala lennujaama lähistel ja see saabki Eesti kontingendi esimeseks ülesandeks. Tegevus oma vastutusalal algab mai keskpaigas, pärast aklimatiseerumist,» kirjeldas Allik.
Scoutspataljoni 35-liikmeline võitlusüksus nelja SISU soomukiga hakkab alal läbi viima patrulle ja mehitama poste.
Lisaks võtavad EUFORi sõdurid Banguis üle ka M’Poko lennuvälja julgeoleku tagamise, et seda juba aasta jagu valvanud Prantsuse sõdurid saaksid liikuda konfliktipiirkondadesse väljaspool pealinna.
Eestlaste ülesanded missiooni jooksul vahetuvad, välistatud pole ka humanitaarabi liikumisteede turvamine või kiirreageerimine.
Vahelüli enne ÜRO sekkumist
Euroopa Liidu pooleaastase missiooni laiem eesmärk on tugevdada 6000 Aafrika Liidu ja 2000 Prantsusmaa sõduri jõudusid vägivalla ärahoidmisel seni, kuni septembri keskpaigas jõuavad riiki 12 000 ÜRO rahuvalvajat.
Euroopa väekontingenti juhtiv Prantsuse kindralmajor Philippe Pontiès ütles aprilli lõpus meediale, et tahab Banguis taastada uurimisasutuste, vanglate ja kohtusüsteemi töö, et need alad oleks eeskujuks ülejäänud riigile.
«Meie eesmärk on jätta endast maha kaks sektorit, kus olukord on turvaline, valitseb liikumisvabadus ja kus on taastunud majandustegevus. Kui me suudame sellised tingimused luua, siis lahkume,» lubas Pontiès.
Lootust, et sellega nii lühikese aja jooksul hakkama saadakse, on ekspertide hinnangul aga vähe. EUFOR võib küll sõjalised üksused poole aasta möödudes Banguist ära viia, ent politseilised ülesanded ja kohalike jõustruktuuride koolitamine kanduvad ka tulevasse aastasse.
Riigikogu ei rutta missiooni pikendama
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma kinnitas, et Eesti jalaväerühma mandaat Banguis kestab 31. augustini ja operatsiooni edasilükkumisele vaatamata pole mandaadi pikendamine teemaks olnud. Pärast sõdurite naasmist võib kaitsevägi vajadusel aasta lõpuni KAVi panustada kuni viie staabiohvitseriga.
«Ma ei näe väga suurt probleemi vajadusel riigikogu otsust täiendada, aga see peab olema ELi missiooni raamistikus,» leidis Raidma. Teisisõnu, kui EUFORi väejuhatus palve esitab, võib riigikogu jalaväerühma mandaati pikendada kuni mõne nädala. Pikaajalisem kohalviibimine nõuaks juba teise rotatsiooni kaitseväelaste ettevalmistamist.
«Seda kindlasti kaalutakse, aga kas ja kuidas sellele vastatakse, on juba teine küsimus. Eurooplastele saab poole aasta pärast tõenäoliselt uueks suunaks mitte otsene rahutagamine, vaid ÜRO missioonis osalevate Aafrika riikide toetamine ja treenimine. See on teine ja juba uus missioon, mis võib jutuks tulla aasta lõpus ja järgmisel aastal,» märkis Raidma.
Verevalamine Seleka moslemimässuliste ja kristlastest Anti-balaka rühmituste vahel on viimastel nädalatel pealinnast Banguist taandunud, kuna moslemid on linnast põgenenud või naaberriikidesse eskorditud.
Seevastu maapiirkondades võtab etniline puhastus üha verisemaid pöördeid, viimase kümne päevaga on hõimuvägivallas surma saanud üle saja inimese. Kuna olematu riigivõimuga piirkondades süveneb humanitaarkatastroof, muutuvad mässajad äärmuslikumaks ka rahuvalvajate vastu.
Sel esmaspäeval jäid Banguist 400 kilomeetrit põhja pool 40 raskelt relvastatud mässaja rünnaku alla Prantsuse rahuvalvajad, kes olid sunnitud kutsuma appi õhutoe. Tulevahetus lõppes seitsme mässaja surmaga.