Identiteedivargus tõi kaasa suure võlanõude

Identiteedivargus. Foto: Urmas Nemvalts

Rootsi maksuamet on esitanud Eesti pereisale poole miljoni Rootsi krooni suuruse võlanõude, mille tõttu on Eesti maksuamet külmutanud mehe varad. Mehe väitel on aga tegu identiteedivargusest tingitud segadusega.

Janek Lussmaa töötab Tallinnas kinnisvarafirma projektijuhina. Tal on pere ning palgatöö, kuid Rootsi maksuamet arvab, et tegu on suurettevõtjaga, kes on tekitanud kuningriigile enam kui 500 000 Rootsi krooni kahju ning nõuab seda summat mehelt nüüd tagasi, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Pealtnägija».

«Noh minu loogika ütleb, et siin ei ole muud, kui üks konkreetselt mingi identiteedivargus, mis on minu nimel nagu tehtud ja muud seletust sellel asjal ei ole,» selgitas Lussmaa.

Lussmaal, kes väidetavalt võlgneb Rootsis üle poole miljoni Rootsi krooni, puudub selle riigiga igasugune seos. Rootslaste võlanõue jõudis meheni Eesti maksu- ja tolliameti kaudu, kes on praeguseks keelanud tehingud tema varaga.

Praeguseks on tema varad keelumärke all ehk neid ei saa müüa, osta ega teha muid tehinguid. «Ainukesena, jumal tänatud, täna ei ole mul pangakontot kinni pandud, et sisuliselt kui see ka veel tehakse, siis on nagu kõik. Siis mul ei ole sisuliselt raha, et perele süüagi osta,» rääkis Lussmaa.

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelin Liivamägi selgitas, et Rootsi poolt nõutakse mehelt maksuvõlga ning Rootsi reeglite järgi peab Lussmaa selle tasuma.

Lussmaa kinnitusel on ta elus käinud Rootsis kahel korral ning pole seal firmasid loonud.

On võimalik, et Lussmaa on langenud identiteedivarguse ohvriks. See pole esimene kord, mil Eesti mehed on Rootsis tankistideks tehtud.

«Pealtnägija» lahkas mullu kevadel üsna sarnast juhtumit, kus kaks Tartu ehitajat, Markko Eit ja Mallor Kalda, said ähvardavaid nõudeid Rootsi inkassofirmadelt. Nemadki olid enese teadmata tehtud mitme firma omanikuks.

Rootsi politsei selgitas toona, et organiseeritud kuritegevus kasutab välismaiste isikute identiteeti varmalt ära. Mitte ainult eestlasi, vaid ka poolakaid ja soomlasi kasutatakse variisikutena erinevates firmades maksupettuste eesmärgil.

Pärast pikka võitlust lõppes Markko ja Mallori jaoks kogu lugu õnnelikult. Nad käisid mitmel puhul Rootsis politseis ning on oma sõnul alusetutest süüdistustest vabanenud. Kuidas aga kahe Tartu mehe isikuandmed varastati, pole lõpuni teada.

Selgus, et Tartu ehitajad olid aastaid tagasi ühele tundmatule töövahendusfirmale oma passikoopiad saatnud.

Samuti tuli välja tõsiasi, et 2006. aasta suvel kaotas Janek Lussmaa oma passi, millest võis identiteedivargus alguse saada.

Jurist Killu Kool peab kummaliseks, et väljanõutav summa on väga suur.

Selgus et Stockholmi halduskohtus on tehtud 2011. aasta augustis kohtuotsus, millesse Janek Lussmaad kaasatud polnud.

Kuigi Lussmaa ja tema esindaja arvates on tegu identiteedivargusega. Kõigepealt tegid nad vaide Eesti maksu- ja tolliametile nõude tühistamiseks, mida aga maksuamet rahuldanud.

Seejärel kirjutati avaldus Eesti politseile identiteedivarguse kohta. Politsei Lussmaa kaebust menetlusse ei võtnud.

Kolmandaks pöörduti Tallinna halduskohtu poole, et sundtäitmine peatada. Ka kohus ei rahuldanud Lussmaa kaebust. Killu Kooli hinnangul on praeguseks olukord selline, et Eesti riik ei saa Janek Lussmaad aidata. Ta peab minema Rootsi ja sealt abi leidma.

Maksu- ja tolliameti väitel on tegemist esimese korraga, kui keegi väidab, et välismaalt laekunud kahjunõue ei kuulugi temale, sest tema identiteet on varastatud.

Samalaadseid sissenõudeid Eesti kodanike vastu laekus välisriikidest eelmisel aastal 370, kokku 27 miljoni euro väärtuses. Enamasti nõuavad võlgu sisse lähiriigid Soome, Rootsi ja Norra. Seejuures Eesti maksu- ja tolliamet ei saagi teha muud, kui nõue võlgnikule edasi saata.