Venemaa kaitseministeeriumis ei dramatiseerita üle võimalust, et NATO jätab Ida-Euroopasse püsivalt üksused, kirjutas täna väljaanne Kommersant.
Vene meedia: NATO-l puuduvad vahendid üksuste hoidmiseks Ida-Euroopas
«Püsivalt väeüksuste Ida-Euroopas hoidmisega kaasnevad märkimisväärsed väljaminekud ja meie hinnangul NATO eelarve seda välja ei vea,» ütles väljaandele kaitseministeeriumi tundmatuks jääda sooviv ametnik.
«Ja üldse pole mingit põhjust sinnakanti lisavahendeid suunata, sest meie lääne sõjaväeringkond on niigi kõige moodsama tehnika ja relvadega varustatud,» lisas ametnik.
NATO vägede suurendatud kohalolek Ida-Euroopas võib muutuda alaliseks, ütles teisipäeval alliansi Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Philip Breedlove.
Breedlove, kes täidab ühtlasi USA Euroopa vägede ülemjuhataja kohuseid, leidis, et NATO liikmesriigid vähendasid külma sõja lõpu järel kaitsekulutusi, sest nad ei näinud Venemaas enam vaenlast, vaid partnerit.
«Krimmi annekteerimine muudab seda,» ütles Breedlove Ottawas pressikonverentsil pärast kohtumist Kanada peaministri Stephen Harperi ja teiste ametiisikutega. «Oleme selgelt välja öelnud, et paradigma on muutunud. Venemaa ei tegutse partnerina,» ütles kindral.
Breedlove'i hinnangul peab NATO üle vaatama oma reageerimisvõime ning vägede paigutuse, et kohaneda uue paradigmaga, mida allianss on näinud Krimmis ning Ukraina idaosas.
Vastates küsimusele, kas Ukraina arengud võivad tuua kaasa NATO suurendatud kohaloleku alaliseks muutumise Venemaaga piirnevates liikmesriikides, ütles Breedlove, et see on midagi, mida me peame kaaluma.
Ta märkis siiski, et selle otsustavad septembri alguses Walesi kogunevad alliansi 28 liikmesriigi juhid.
NATO on reageerinud Venemaa sekkumisele Ukrainas kohaloleku suurendamisega idapoolsetes liikmesriikides, saates piirkonda sõjalaevu ja hävituslennukeid.
Praeguse seisuga kehtivad alliansi ajutised abinõud aasta lõpuni.