Peaminister Taavi Rõivas soovitas hoiduda Eesti kaitsevõime üle ironiseerimast ning põhjendas kaitseväe majanduskulude suurust väga suure organisatsiooniga.
Rõivas soovitas hoiduda Eesti kaitsevõime üle ironiseerimast
8. mai 2014, 13:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma kindlasti ei ironiseeriks teemadel, mis puudutavad kaitsevõimet: Eesti kaitsevõime on tagatud, Eesti investeerib aastas kaitsekuludesse 384 miljonit eurot, mis on näiteks 100 miljonit rohkem kui meist 2,5 korda suurema rahvaarvuga Leedu; mis on peaaegu kaks korda suurem summa, kui meist suurema rahvaarvuga Läti investeerib,» võrdles Rõivas.
Tema sõnul on valitsus pühendunud sellele, et Eesti kaitsevõime oleks tagatud ka tulevikus: «Me otsustasime paar nädalat tagasi heaks kiita Eesti kõigi aegade suurema kaitse-investeeringu, milleks on 44 jalaväe soomuklahingumasina soetamine, lisaks sellega kaasnevad investeeringud. Jutt käib väga suurtest summadest, seega ma hoiduks Eesti kaitsevõime teemadel ironiseerimast,» lausus peaminister.
Tänane Eesti Päevaleht kirjutas, et praegusest kriisiajast hoolimata selgub Eesti kaitseväe selle aasta hankeplaanist, et suurtükkidele, miinipildujatele ja mürskudele kulutatakse viis korda vähem kui printeritele ja koopiamasinatele – nii kulub kolme aasta perioodil printerite ja koopiamasinate hoolduseks, ostmiseks ja rentimiseks 7,2 miljonit eurot, kuulivestidele 6,3 miljonit eurot ning suurtükiväe tagavaraosadele ja lisavarustuseks ühtekokku 1,3 miljonit eurot.
«Ainuüksi sel aastal kulutab kaitseministeerium kaitseotstarbelisteks hangeteks, milles ei sisaldu majandushanked, 111 miljonit eurot. Erinevate majandushangete, mille piirsummasid tänane Eesti Päevaleht on välja toonud, summad on esitatud mitme aasta peale. Nende kohta peab kaitseministeerium või kaitsevägi ise selgitusi andma,» selgitas Rõivas.
«Juhin tähelepanu, et kaitseväe ja kaitsejõudude puhul on tegemist väga suurte organisatsioonidega, ei tasu võrrelda tavapärase 10-100 inimesega asutuste kuludega. Me räägime oluliselt suurematest isikkoosseisudest,» lisas ta.