Postimees vahendas reede pärastlõunal otsepildis riigikogus toimunud konverentsi «Eesti 10 aastat Euroopa Liidus», kus vaadati tagasi liitumiseelsele ajale, vahetati mõtteid ühenduse praegusest seisust ja arutleti liidu tuleviku üle.
Konverents: mida on Euroopa Liitu kuulumine Eestile andnud?
8. mai 2014, 17:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu esimees Eiki Nestor ütles konverentsi avades, et nüüd, kui oleme olnud Euroopa Liidus 10 aastat, on sobilik veel kord tänada neid 369 657 Eesti kodanikku, kes toetasid rahvahääletusel ühendusega liitumist. «Ma usun, et ka paljud 183 454 vastuhääletajast on 10 aasta jooksul oma veendumusi muutnud,» lausus ta riigikogu pressiteenistuse teatel.
Parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Arto Aas märkis, et Euroopa Liit ja NATO on olnud Eesti heaolu tõstmisel ja julgeoleku tagamisel asendamatud. «Eriti just tänases keerulises geopoliitilises olukorras on võimatu Euroopa Liidu rolli üle tähtsustada. Halle tsoone Euroopas enam ei ole, kindlasti pole neid piirialadel,» ütles ta.
Tema sõnul on Euroopa Liit andnud meile õigustatud kindlustunde, kuid ka rohkem vabadusi ja võimalusi. «Praegu võtame inimeste vaba liikumist Euroopas töötamise, õppimise või elukohavahetuse eesmärgil inimeste loomuomase õigusena. Selliseid hüvesid Euroopa Liidu mittekodanikud nautida ei saa,» sõnas ta.
Aasa sõnul on Euroopa Liit ja tema ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika Eesti omariikluse oluline alustala. «Euroopa kaitsmine ei saa jääda ainult Ameerika Ühendriikide õlgadele,» lausus ta.
Samas ei jätku Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal tema hinnangul praeguse töökorralduse juures aega ega ressurssi kaitseküsimustega tegelemiseks. Seetõttu võiks Aasa sõnul päevakorda võtta Euroopa Liidu julgeolekupoliitika aluste ümbervaatamise ja institutsioonide kaasajastamise.
«Alustuseks võiks luua välissuhetest eraldi regulaarselt toimiva kaitsenõukogu. Samuti tasub kaalumist kõrge esindaja asetäitja koha loomine kaitseküsimustes,» ütles Aas, kelle sõnul tuleb julgeolekusse panustada pidevalt ja aktiivselt.
Euroopa Komisjoni asepeasekretär Henrik Hololei ütles konverentsil, et Euroopa on uues olukorras, mis võimendab kõiki vajakajäämisi ja näitab, et Euroopa vajab uut hingamist. Arusaam, et asju ei saa enam teha vanaviisi, on tema sõnul praegu sügavam, kui see on olnud kunagi varem.
Hololei märkis, et kuigi Ukraina kriis on traagiline, on see Euroopa välja toonud oma mugavustsoonist ning see loob omakorda aluse olulisteks muudatusteks, mis sillutavad tuleviku Euroopale teed. Ta tõi näiteks, et kui energiapoliitikas on aastaid tehtud palju sooje sõnu ja toodetud pabereid, siis nüüd on jõutud olukorda, kus tõenäoliselt hakatakse reaalselt ette võtma samme, mis energiajulgeolekut ja -sõltumatust oluliselt suurendavad.
Hololei rääkis muu hulgas ka kaitsepoliitikast, kus tema sõnul tuleb jälgida, et Euroopa Liit ei hakkaks dubleerima seda, mida juba NATO teeb. Samas vajab Euroopa tema sõnul palju tugevat koostööd näiteks kaitsetööstuse valdkonnas.
Konverentsi korraldasid majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon.
Konverentsi ajakava
13.00 Riigikogu esimehe Eiki Nestori avasõnad
13.10 Suursaadik John Kjær, Euroopa Komisjoni delegatsiooni juht Eestis 2000–2004 «Kuidas ma hakkasin uskuma, et Eesti sobib Euroopa Liitu?»
13.20 Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Arto Aas «Kuidas on Euroopa Liit muutnud Eesti riigijuhtimise mudelit?»
13.35 Majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo «Mida on 10 aastat Euroopa Liitu kuulumist andnud Eesti majandusele?»
13.55 Euroopa Komisjoni kaubandusdirektoraadi direktor Signe Ratso «Eesti ekspordi konkurentsivõime Euroopa Liidus»
14.15 Euroopa Komisjoni asepeasekretär Henrik Hololei «Mis ootab Euroopa Liitu tulevikus?»
14.30 Kohvipaus
15.00 Paneeldiskussioon Euroopa Liidu tuleviku teemadel, kus osalevad Euroopa Parlamendi saadikukandidaadid Tunne Kelam, Arto Aas, Mailis Reps ja Ivari Padar. Arutelu modereerib Henrik Hololei.